Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
vajadusel meelde tuletada.Liigid: · Sensoorne mälu- automaatselt tajumisel, piirab ainult · Taimeliikide hävimist väljastamise kiirus, kiire kustumine, piiratud sisendsignaalide · Metsad on õhu filtrid hulgaga · Primaarne mälu- verbaliseerimine, väga kiire, uus info asendeb MÕISTED vana, vähene Unetus e isomnia- uinumisraskused, katkendlik uni, varajane ärkamine · Sekundaarne- harjutamine, aeglane, nii uue kui vana info segav Käbikeha- hormooni melatinooni tootev ööpäeva rütme reguleeriv keha mõju, väga suur organ
Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama
moodustades ühtse terviku last ümbritseva reaalse maailma tundmaõppimiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et mõtlemine kujuneb ja areneb eelkõige mõtestatud ja sihipärases esemelises tegevuses (Strebeleva 2010: 8). Kõige tähtsam etapp mõtlemise arengus on seotud lapse kõne kujunemisega. Esemelises tegevuses tekib lapsel vajadus midagi öelda: oma sooritatud tegevus kõnes fikseerida, arutleda tehtu üle, teha järeldusi. Isiklike toimingute verbaliseerimine tagab lapsele täisväärtuslikud kujutlused, nende täiustumise ning nendega mõttelises plaanis opereerimise. Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk- järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8).
amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused) põlvkondade erinevused 6 kuud: 1.inimeste ja objektide äratundmine 2. motoorne koordinatsioon 3. virgus 4. keskkonna teadvustamine 5. verbaliseerimine 2 aastat: 1. verbaalsed võimed 2. õppimisvõime 3. keskkonna ja inimeste teadvustamine 4. motoorne koordinatsioon 5. uudishimu 10 aastat: 1. verbaalsed võimed 2-4. õppimisvõime, probleemi lahendamise oskus, taiplikkus 5. loovus täiskasvanud: 1. taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus
amet) · haridus: õpetamise viis · toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project · kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused) põlvkondade erinevused 6 kuud: 1.inimeste ja objektide äratundmine 2. motoorne koordinatsioon 3. virgus 4. keskkonna teadvustamine 5. verbaliseerimine 2 aastat: 1. verbaalsed võimed 2. õppimisvõime 3. keskkonna ja inimeste teadvustamine 4. motoorne koordinatsioon 5. uudishimu 10 aastat: 1. verbaalsed võimed 2-4. õppimisvõime, probleemi lahendamise oskus, taiplikkus 5. loovus täiskasvanud: 1. taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus
Tänane klient ostab: emotsoone, suhteid , elamusi, muutust, erilisust, mugavust, osalemist, probleemilahendust. x Elamusmajandus (Pine&Gilmore) x Loovmajandus (Florida) x Disainimajandus (Hamel; Breen) Edukas ärisuhtlemine: · Küsimine - saamaks informatsiooni ja selgitamaks partneri vajadusi ja soove · Aktiivne kuulamine tähenduse loomise protsess; võimaldab mõista partneri poolt öeldu sisu, selle tagasisidestamine ja küsimine · Verbaliseerimine - oma tunnete selgitamine · Parafraseerimine - peegeldamine ehk sisulise külje selgitamine · Ensesekehtestamine - "Mina" sõnumid - selgitamine, mida mina enda poolt tunnen Ärisuhtlemise 5 kuldreeglit: x kui A midagi ütleb, jääb B-l sellest vaid osa meelde x suhtlemisel on otsustav üksnes see, mida ja kuidas B öeldut mõistab x kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam
(kasutades esemete asendajaid — skeeme, sümboleid, märkmeid jne.). Nt reaalsete esemete loendamine, arvutuspulkade loendamine, kujundite loendamine jne. Näited emakeele õpetusest: häälikanalüüsi tulemuste fikseerimine nööpidega, lause koostamine sõnakaarte ringi paigutades jne. Kui võimalik, on otstarbekas materialiseerida toimingu sooritamise kõik etapid (orienteeruv-planeeriv ühendatakse). Materialiseerimisega kaasneb tegevuse verbaliseerimine (kommenteerimine), mis valmistab ette ülemineku järgmisele etapile. • Toimingu sooritamine väliskõnes. Sellele eelneb materialiseerimisvahendite rolli järkjärguline vähendamine. Nt sõna häälitakse skeemita ja koheselt laotakse nööpidega või häälitakse skeemi järgi (võib iga hääliku puhul sellele osutada), kuid enam ei laota. Lõpuks laps ainult fikseerib pilguga skeemi (ei tee midagi praktiliselt) ning täidab ülesande (näiteks häälib sõna)
õpetada mõistma ja kasutama laiendatud lihtlauset ja koondlauset (lastele on sel perioodil kalduvus kasutada ahellauset) ning mõnda lihtsamat liitlause tüüpi (nt. sihitislauset). Lapsed loevad etapi lõpul peamiselt sõnade kaupa, kirjutavad küll vältevigadega, kuid ei moonuta enam sõna häälikkoostist. Kuid verbaalsete instruktsioonide meeldejätmine ja nende järgi tegutsemine ning oma tegevuse verbaliseerimine on endiselt ebatäpne või ei õnnestu üldse. Seetõttu vajab õpiülesannete sooritamine pidevat pedagoogi kinnitust. Raskusi valmistab mitme tunnuse arvestamine õpiülesannete sooritamisel, toime tullakse kaheosalise ülesandega (nt. täita tähelüngad ja sõnalünk lauses). Soovitatav on kasutada lühikesi verbaalseid korraldusi, mis käivitavad varem õpitud toimingu. Vajalik õpetada-harjutada ka enesekontrolli (kirjutamisel on selleks sobiv IV-V kl.)
Nõrk koht biheivokatel: leidisd, et inimeste käitumine on peaaegu nagu koera käitumine. Et inimesed teavad,mis vanasti toimus, koer vist mitte. Ütleisd, et tegevusakt jaotub operatsioonideks. Programmõpe põhineb ka sellel. Ja eripedagoogikas peaks tegelt veel rohkemateks aktideks jagama. On vaja teada, mis astmed läbib mingi toimingu osatoiming?, kahjuks biheiroristid ei osanud/ei tahtnud sellest rääkida. TEADLASED: W.Wundt kõneloome kujutluse liigendamine ja verbaliseerimine. Et, koera kirjledama, peame selle kirjeldamise osadeks jaotama ja tunnused meelde tuletama. Vaja oleks ka erisuguseid pilte koertest, et laps märkaks erisuguse liigendamise vajalikkust (ja erinevust?). Konkreetne kujutis ja üldistatud kujutis erinevad. Nüüd oleneb mis mu peas aktiveerub, kui kuulen sõna ,,mänd". Lausemudel e mõistekaart, - ehk mis järjekorras a midagi sõnastan; ehk kellest millest mida ma räägin. Nt mari mängis nukuga pöösa taga: ehk mari; mängimine; see koht.
sotsiaalsed tegurid: kultuur (näit. elustiil, väärtused) tegevuse keerukuse aste: (näit. amet) haridus: õpetamise viis toetav sotsiaalne keskkond: Head Start project kodukeskkond: stimulatsioon, deprivatsioon Ootused arengule: anglo-ameerika kultuur (kognitiivsed oskused/ etnilised vähemused (motivatsioon, sotsiaalsed oskused). põlvkondade erinevused 6 kuud: 1.inimeste ja objektide äratundmine 2. motoorne koordinatsioon 3. Virgus 4. keskkonna teadvustamine 5. verbaliseerimine 2 aastat: 1. verbaalsed võimed 2. Õppimisvõime 3. keskkonna ja inimeste teadvustamine 4. motoorne koordinatsioon 5. uudishimu 10 aastat: 1. verbaalsed võimed 2-4. õppimisvõime, probleemi lahendamise oskus, taiplikkus 5. loovus täiskasvanud: 1. Taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. Õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad: küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest.
annaabi.ee 
