õppematerjali millest ka aru saan ning on võimalik seoseid luua, lisaks meeldib mulle konspektis olulisemad kirjed alla joonida ja värviliseks teha. (minule oluline: info vastuvõtmine, töötlemine arusaadavaks ning kasutuskõlblikuks muutmine) Olen alati tugevam olnud jutustavates ainetes ning tagasihoidlikum reaalainetes ehk nagu rahvasuu armastab öelda: olen pikemate juhtmetega tavapärasest õppijast. Samas suudan üsna hästi meelde jätta visuaalseid jooniseid, skeeme ja graafikuid (verbaliseerija). Näen paljusid asju piltidena seega kasutan oma aju visuaalset osa. (testi tulemusel). Minule on oluline õppida vaikuses ja puhtas keskkonnas. Mõttetegevuse liigituse alusel olen pigem ettevaatlik õppija e kontrollin alati püstitatud hüpoteesi ja selle paika panemist ning tihti süvenen teisejärgulistesse detailidesse. Tajutüübilt/testide järgi olen visuaalne õppija, mulle meeldib läbi näidete infot vastu võtta. Õpiharjumused, testimise tulemusel
Neil võib ette tulla raskusi terviku osade eristamisega, mis raskendab näiteks probleemi lahendamisel probleemi põhjuste mõistmist ja takistab lahendusele jõudmist. Keeleõppes valmistavad seda tüüpi õppijatele probleeme detailse lugemise ja otsinguülesanded. Nad tulevad hästi toime üldlugemise ja üldkuulamise ülesannetega. Seda tüüpi õppijatele võivad kerged olla ka vaba kirjutise ülesanded, mis ei nõua konkreetse keelematerjali kasutust VERBALISEERIJA Info põhjal kujunevad neil peamiselt sõnalised assotsiatsioonid. Nad saavad enam infot kätte tekstidest ja suusõnalistest juhistest. Verbaalse mõtlemisega inimesed on aktiivsed, neid mõjutavad enam välised ärritajad, mistõttu nad eelistavad stimuleerivat keskkonda. Keeleõppes tuleks selle tüübi õppijatele pakkuda suhtlusülesandeid, infolüngaga ülesandeid. Teretulnud on tegevuste vaheldumine. Nende jaoks on sobiv mitmesugustel tugisignaalidel
teistelt tunnustust. 10. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? Visuaalse/verbaalse eristumine Selle õpistiili eristamiseks on tõepoolest uurimuslik alus. Richard Mayer, kes on tuntud oma uurimispõhise lähenemise poolest multimeedia rakendamisel õppimiseks, uuris erinevusi visuaalset ja verbaalset lähenemist eelistavaid õpilasi, keskendudes õppimisele arvutipõhisest multimeediast. Ta leidis, et eksisteerib visualiseerija-verbaliseerija dimensioon ja sellel on kolm tahku: kognitiiv- ruumiline võime (mida mõõdetakse selgitamaks välja, kas see on madal või suur), kognitiivne stiil (visualiseerija versus verbaliseerija) ja õpieelistus (verbaalne õppija versus visuaalne õppija) (Mayer & Massa, 2003). Pilt osutub palju keerulisemaks, kui lihtsalt jaotades õpilased visuaalseteks ja verbaalseteks õpilasteks. Inimesed võivad eelistada õppimist piltide abil, kuid nende
annaabi.ee 
