Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Verbaalselt – väljendamine suulisel teel See väljendus erinevates • heli kõrgustes, mis algselt olid gissando taolised • tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest) • rütmides (algselt rütmilised hüüatused) • teistes kunstides (miimika, tants) Eelajaloolised tantsud täitsid kindlaid rolle: olid rituaalsed, tervendavad, erootilised, soosingut taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle.
Verba järgi - 1. aktiivsus ja passiivsus 2. sallivus erinevuse suhtes 3. seaduskuulekus, usk põhiväärtustesse, mis kannavad poliitilist süsteemi 4. usaldus 1975 ilmus raamat “The Crisis of Democracy”, kirjeldage põhijäreldusi - Huntington: rahva poliitiline aktiivsus, s.t. osavõtt ning nõudmised võrdsuse järele, on suurenenud ning valitsus ei suuda sellele lihtsalt piisavalt reageerida.
Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu „ Olen surve all“, „Mul on närvid läbi“, pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata.
Verbide vaegmuutelisus - Osa verbe on semantiliselt ja morfoloogiliselt vaegmuutelised, nt pöördes ja tegumoes ei muutu ilmastikuverbid (nt täna sajab, tuiskab, müristab; maa haljendab – on vaid oleviku ainsuse 3. pöördes). Modaalverbidel pidama ‘kohustatud olema’, tunduma, näima, paistma puudub impersonaali vormistik.
Verbaalne mälu ehk sõnaline mälu • Paremini jääb meelde tekst, mida lugesid/kirjutasid • Nt kui sul on sõna kerge, siis sa mõtled õhuline või midagi sünonüümilist  Kujundiline mõtlemine • Kui sulle öeldakse raske siis sa hakakd mõtlema millelegi raskele nt kivile, siis kujutad ette seda enda peas.
Verbaalsel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine kliendiga, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, kliendi ehk suhtluspartneri kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine.
Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne.
Verbaalne arutlus - ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest), psühholoogia on „käitumiskeskne“ - õigus vaatleb inimese käitumist kui vaba tahte väljendust, psühholoogia vaatleb inimese käitumist kui kohastumuslikku reaktsiooni välistele stiimulitele.
Verbi põhi - ja peavormid – põhivormid: ma-infinitiiv (supiin), da-infinitiiv, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1.pööre ja tud-partitsiip. Peavormid: personaali indikatiivi imperfekt, nud-partitsiip, impersonaali indikatiivi preesensi jaatav vorm.
Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu „ Olen surve all“, „Mul on närvid läbi“, pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut).
Verbist rligiare – siduma (inimest jumalaga), teine teooria on sõna religere - tähele panema, hoolima (jumalast, jumalatest). Levinuim definitsioon pärineb CICEROlt: Religioon on inimese kohustus austada jumalaid.
Verbaalsed - suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud.
Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
Verbi infiniitvormid - Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka
Verbal iq - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15)
Verbita ll - s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas? Verbita ll tekib siis, kui lausest jääb välja sõna olema.
Verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa.
Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile.
Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid.
Verbide puhul on otsustamisel aluseks oleviku ainsuse 1. pöörde vorm – kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV.
Verbaalne provokatsioon on samuti võimeline aktualiseerima agressiivsed toimingud, kasutatakse ju sõnu märksa sagedamini kui rusikaid, jalgu või relva.
Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama.
Verbaalsed e. helilised suhtlemisvahendid 1.1. loomulik keel- jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes
Verbi asukoht on teisejärguline küsimus, vähestes maailmakeeltes on OS ehk objekt enne subjekti (4%). VO on kõrvuti 91% keeltes.
Verbose - näitab detailselt, kuidas klient ja server suhtlevad • glob - käsitleb malle mallidena või otseses tähenduses
Verbaal - kognitiivses staadiumis tuleb treeneril anda üldine ettekujutus korrektse jooksutehnika põhilistest aspektidest.
Verb - tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud.
Verbide muutmiskategooriaist on keskseim tempus ehk aeg. Verbilisuse põhikriteeriumiks peetaksegi üldiselt muutumist ajavormides.
Verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju.
Verbid - minema ja tulema (suund); kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) eile, täna, homme (lausumishetk)
Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt.
Verbaalne tõestamine – nt ühe ja sama mõtte pidev korrutamine; müstiliste terminite kasutamine, nt euronõue.
Verbal information on business results, they will ask, “Do you have that in writing?” They are avid readers.
Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad.
Verbikategooriad on tihedamalt seotud deixisega. Ajad ei muutu, ada nende taustal muutub täna.
Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase.
Verbaalne arutlus - ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest.
Verbaalne tõestamine – selle väite abil lükkas ümber väite, et poliitika on loogiline.
Verbaalloogilise ehk mõistelise mõtlemise üks baasoperatsioone on abstraheerimine.
Verbaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine.
Verbiparadigmas on sellised nt abiverbid, substantiiviparadigmas nt artiklid.
Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.
Verbid - väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust.
Verbivorm on lühendi lõpus või kui sel vormil puuduvad laiendid.
Verb - teod ja sündmused; PREDITSEERIB entiteedi tegevuse
Verbaalne suhtlus – Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid.
Verba - käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte.
Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus.
Verbaalne mäng - ema sõnade kordamine piltide vaatamisel.
Verbita ll - ga lause: Mees astus tuppa, müts peas.
Verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba.
Verb on ühest sõnast koosnev tegusõna.
Verbidel on suund? Teha keelelisi katseid.
Verbum – sõna metalingv tähenduses.
Verbal - numerical-educational - v:ed
Verbaalinspiratsioon – ka sõnad on jumala poolt
Vote UP
-1
Vote DOWN
Verbaalne esitus on lingvistilise keele kasutamine info edastamiseks.
Vote UP
-4
Vote DOWN
Verbaalne kõne on üks paljudest kanalitest, mille kaudu inimesed oma liigikaaslaste kohta infot hangivad või teistele enda kohta infot edastada üritavad.
Vote UP
-4
Vote DOWN
Verbaalne mõtlemine on seotud vajadusega kommunikatsiooni järele ning seda teostatakse peamiselt kõne (sõnade) abil.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun