Vepsalased ja vepsa keel
Vene kroonikates on mainitud vepsalasi
teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13.
sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei
mainita. 1929. aastal tutvustas uuesti A. J.
Sjörgen vepsalasi teadusmaailmale, kui ühe
soome-ugri rahvana.
Vepsalaste elamispaik ulatus arvatavasti sel ajal Laadoga kagurannikult Valgjärveni. I
ja II aastatuhande vahetumisel liikusid vepsalased põhja poole, üle Sviri jõe. Sinna poole
minnes segunesid nad karjalastega ja tänu sellele sai karjalaste keel endale juurde kaks
murret: aunuse ja lüüdi murde.
9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva
Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas
annaabi.ee 
