Treenimisega saab seda suurendada, aga ainult teatud piirideni. Liikumise tsükkel periood, mille vältel hobune viib edasi kõik neli jalga kindlas järjekorras. Faasid toetusfaas ja jala edasiviimise faas (lennufaas). Tori hobusel oli 1956 aastal sammupikkus 1,63m ja sagedus 60,1. 01.03.10 Veojõud veojõud millega hobune veab või mõjutab põllutööriista või veokit. Jaguneb kolmeks: 1. Tegelik veojõud Mingil tööl rakendatud jõud mida mõõdetakse veotakistusega, seda eeldusel, et veojõud on võrdne haagise enda veotakistusega. 2. Normaalne veojõud Pideval tööl rakendatud jõud, milles hobune kasutab kõiki jõuressursse end ülepingutamata. Suurim jõud, mida hobune suudab kasutada ühtlaselt terve tööpäeva ulatuses ja seda päevast päeva, aasta ringselt enda tervist kahjustamata. Norm vj=optimaalne vj 3. Maksimaalne veojõud äärmiste pingutuste korral maksimaalselt rakendatav jõud. Näiteks,
Vigadeks on kerimine või sõudmine(esijalgade puhul) ning väntamine ja kukesamm (tagajalgade puhul) Külje pealt vaadates on soovitatavaks avar käik, mille korral liikumine on vaba, jõuline. 7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud Veojõud jõud, millega hobune veab haagist Tegelik veojõud on mingil tööl rakendatav jõud, mida mõõdetakse veotakistusega. Normaalne veojõud on pideval tööl rakendatav jõud, milleks hobune kasutab kõiki jõuressursse end üle pingutamata. Maksimaalne veojõud on äärmise pingutuse korral maksimaalselt rakendatav jõud (vanker porist välja) Veojõu ühikuks on jõukilogramm (kG). Veojõudu mõõdetakse dünamomeetri või dünamograafi abil. c=P/Q c- veotakistuse koef, P veojõud, Q koorma mass.