Kogu separatsioonimaterjal pannakse trümmi enne lastimise algust. Laeva külmutusseade lülitatakse sisse enne lastimise algust sellise arvestusega, et lastimise alguseks oleks temperatuur 2 kuni 3 kraadi alla lasti veotemperatuuri. Trümmide temperatuure kontrollitakse isekirjutite abil. 7 Banaanide vedu Puuviljade seas on tähtsaimaks veoartikliks banaanid. Suurimad banaani kasvatajad ja eksportijad on Kesk-Ameerika riigid koos Ecuadori ja Colombiaga. Sellest rajoonist tulevad banaanivood Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse. Teiseks banaanide eksportijaks on Filipiinid, kust banaane veetakse Jaapanisse ja Kesk-Ida riikidesse. Banaane transporditakse tervete okstena pehmes taaras- näiteks rukkiõlgedes, pilliroos või paberkottides. Banaanid võetakse laeva rohelistena. Rohelised banaanid eritavad rohkesti kleepuvat värske kurgi lõhnaga
varauusaegsed linnad - · Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnud, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva · Vana-Pärnu kaotas 1599.a. linnaõiguse, kuna too sai Liivisõjas täielikult purustada uued linnad - · Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad · siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee)
Puhkenud katk jättis ellu umbes 60 inimest. 1819. aastal vabastati talupojad pärisorjusest ja neile anti perekonnanimed. Foto 1: Pulmarong 1846-1847. aastatel toimus saarel usuvahetus, enamik kihnlasi siirdus õigeusku lootes saada tsaari käest maad. 19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus. Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks 4 Marek veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva. Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati. Foto 2: Kivilaev 1937. aastal valmis Kihnul kivimuul.
annaabi.ee 
