Penoplast on kiiresti, täpselt ja soodsalt välisseinale paigaldatav, kuid tuleohutuse seisukohalt nõrk ja selle vasupidavus mehaanilistele löölidele on tagasihoidlik. Eestis on kasutusel erineva survetegevusega penolaste nagu PS-50, EPS 60, EPS 80 ja EPS 100. Fassaadisoojustuseks peab olema valitud fassaadiplaat, selleks sobib kõige paremini EPS 60 fassaad. Inimesed ei tohiks omale pähe võtta, et EPS`ga soojustada oma köögiseinu. Samuti ei maksa soojustada sellega maju, millel on ventsilatsiooni, kuna EPS ei lase majal hingata. Tuleks vaadata vahtpolüstüreenplaate, sest nad on soojustuse jaoks valmistatud ning neid kinnitatakse seinale spetsiaalsete liimidega, kuid enam kui meetri kõrgustel hoontel tuleb kasutada kinnitamisel lisa tüübleid. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri professor Karl Õiger on väitnud: ,,vahtpolü stüreenplaatidega fassaadide soojustamist heaks variandiks, sest see on võrreldes mineraaivillaga odavam
vaid teatud mõistliku piirini, kus passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. Passiivmajaks nimetatakse seega sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist saab seetõttu loobuda. Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele kümme korda vähem, kui teiste uute majade omanikud. [5: 17-18] Loomuliku ventsilatsiooni kaudu on võimalik õhutemperatuuri hoones alandada, kasutades meetodeid nagu loomulik õhuliikumine, õhutemperatuuri erinevus ja korstnaefekt. Kuuma kuiva õhku võib jahutada ja niisutada väikeste ükstteisest eemal auvate purskkaevudega. Elutoad võiks planeerida maja lõuna- või läänepoolsele küljele, et talvist vähest päikesekiirgust võimalikult rohkem ära kasutada. [5: 17-18] Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist
annaabi.ee 
