Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
keelu all. Katariina II ukaasiga lubati vennastekogudusel uuesti tegutseda ning
hernhuutlased said loa vene riiki elama asuda. Keeluperioodil oli vennastekoguduse
tegevus toimunud salaja ja väikestes rühmades, mistõttu juhtimine läks eestlaste ja
lätlaste kätte.
Kahtlemata oli vennastekogudus 18. sajandil eesti talupoegade hulgas
tähelepandavaim kultuuriline nähtus. Liikumise levimist ja selle tegevust on mitmeti
seletatud ja hinnatud. Vennstekoguduse kiiret levikut Põhja-ja Lõuna-eestis ning
saaremaal selle esimesel perioodil seletatakse asjaoluga, et kirik ametliku
institutsioonina oli rahvale võõraks jäänud. Vennaste kokkutulekud toimusid
tihedamini, neid peeti talupoegade rehetubades või palvemajades ja need tundusid
talupoegadele nende endi asja ning ettevõtmisena.
Vennastekoguduse tegevuse positiivsete joonte hulka kuulub kahtlemata, et see