Hernhuutlaste roll eesti kultuuriloos
Probleeme tekkis siis, kui vennaste mõjul tekkis soov oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt
ning liikumises endas esines äärmuslikke ilminguid. 1743-1764 oli vendade tegevus neil põhjustel
keelu all. Siiski ei tähendanud see liikumise täielikku lõppemist ja ka keeluajal publitseeriti palju
kirjandust, sh põhja-eesti keelne lauluraamat. 1764 andis Vene keisrinna Katariina II loa
vennasteseltside tegevuseks, See luba kehtis vaid välismaalastele, ehk siis sisserännanud vendadele.
Liikumine elavnes siiski, kuigi suurem populaarsus tuli alles 19. sajandil kui Aleksander I andis
1817. a loa vennaste täieulatuslikuks tegevuseks.
1
Hernhuutlaste tegevus Eestis
Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad
kirikust lahku ei löönud, ent iga kogudus valis endale jutlustaja
annaabi.ee 
