Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, talle midagi linnast selle eest. Maale hakkasid tekkima tööstusettevõtted, 35 000 mehega NARVAT piirama. Rootsi garnison suutis siiski hoida linna kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. 1740. aastatel oli Eestis nait; räpina paberivabrik, põldsamaa peegli ja portselani tehas. Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud 1704 saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu Kastre lahingus, 24
1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. Hernhuutlus levis rändkäsitööliste kaudu, keda nende vagaduse tõttu Põhjasõjast tühjaks jäänud maal meelsasti mõisates töökäteks oodati. 1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, pärast seda kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1740. aastatel oli Eestis vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli Saaremaa. Ehitati palvemaju, sh Saksamaalt saadud toetustega. Zinzendorfi abiga avaldati 1739 eestikeelne piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG
Kiiret levikut talurahva seas soodustas ka nende korraldus, hernhuutlikke kogudusi moodustati seal, kus tegevus vilja kandis ja nendes kogudustes oli sõnaõigus ja võimalus koguduse tegevuses kaasa lüüa, kõigil koguduse liikmetel, ka talupoegadel. Võimekamaid talupoegi sai ka vennastekoguduste jutlustajaks. Üsna pea nähti, et hernhuutlus avaldab talupoegadele omaette mõju – talupojad tunnetasid usu mõju; tunnistasid mõisnikele üles mõisavargusi jne – see pani mõisnike vennastekogudustesse positiivselt suhtuma. Esialgu püüdsid mõisnikud hernhuutlust soodustada, siis aja jooksul talupoegade üldistes hoiakutes hakkasidtoimuma muutused. See, et talupojad said hakata kaasa rääkima koguduse asjades, tõstis talupoegade eneseteadvust, mis muuhulgas tähendas, et see ei jäänud ainult usulistesse asjadesse. Hakkasid tekkima ilmingud, mida mõisnikud tõlgendasid kehtiva korra rikkumisena, mõisnikud hakkasid vennastekogudustes nägema ohtu.
annaabi.ee 
