kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Muusika, mis kõlas, keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid sageli ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on armastus ja kangelased. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Kaks
Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel. Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all
Samas tauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmeeste jõukus tagas neile kõrge ühiskondliku positsiooni ja mõjukuse. Paljudes Euroopa linnades kujunes kaupmeeste ladvikust, kelle käes olid suured rikkused, ja linna valitsev kiht. Mõju ühiskonnas Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse saavutasid kaupmehed Itaalias. Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse. Need olid linna mõjukaimad ühingud. Mõju ühiskonnas Gildid kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoimingud, meelelahutusi ja vastastikust abistamist. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri ja atribuutika, samuti oma maja kooskäimiseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Elustiil Kaubandusest saadud kasumi võis kaupmees paigutada oma ärisse või osta endale maavaldusi.
Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast rahvale esinedes. Nad esitasid laule, tantse, pillimängu ja sageli ka trikke, akrobaatikat, nalja ja näitasid loomi. Enamasti olid nad ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset. Ka kiriku poolt, kes pidas nende esinemisi paganlikeks, olid nad sageli tagakiusatud. Nad olid aga oodatud esinejad külades ja lossides, kus nende elurõõmsat kunsti väga hinnati. Sageli ühinesid rändmuusikud vennaskondadesse (nendest kujunesid hiljem muusikute gildid, mis hakkasid andma väga head muusikalist haridust). Rändmuusikud ei olnud tavamõistes poeedid ega heliloojad. Nad esitasid enamasti teiste loodud laule, kuid kahtlemata täiendasid neid omalt poolt. Õukondades ja rüütlilossides sündis omaette kunst – rüütlilaul. See on ilus poeetiline luule, mida kanti ette lauldes, seetõttu nimetatakse seda ka rüütliluuleks. Luule ja muusika on siin lahutamatud, kõik luuletajad olid ka lauljad
3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.
saagikus. Loomade veojõudu 4-5 korda suurendas rangidega rakend. Tööriistades hakati ka kasutama rohkem rauda, nt. võeti kasutusele rauast vikat. Aegamööda levis ka kolmeväljasüsteem. Selle mõjul suurenes haritav pind, sest poole maa asemel puhkas nüüd kõigest kolmandik. Kasvas ka põllukultuuride mitmekesisus. Arengut soosis ka muidugi Euroopa soojem kliima. Kaupmehed moodustasid erinevaid ühinguid. Abielus kaupmehed koondusid gildidesse ja vallalised vennaskondadesse. Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu
luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga. Kangelaslaulud Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head muusikalist haridust. Esitasid teiste loomingut, kuid täiendasid neid. Mängisid suurt rolli rüütlilaulude kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide
Hansa Liit Kaupmeeste mõju ühiskonnas Kaupmeestesse suhtuti vastuoluliselt Nendeta polnud võimalik hakkama saada, sest neilt sai kaupu ja raha, kuid samas mõisteti hukka nende ahnust ja saamahimu Kaupmehed ostsid asju ühe hinnaga ning müüsid teisega, nii said nad teiste arvelt rikastuda Kõige edukamad kaupmehed olid lähedastes suhetes valitsejate ja õukonnaga Linnas oli võim kaupmeestel Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse Gildid kaitsesid oma liikmete kaubandushuve, mõistsid õigust ja korraldasid usutoiminguid Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist Kaupmeeste elustiil Kasumi, mis kaupmehed kaubandusest said võisid nad paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid
· Pidi valdama võõrkeeli · Pidi oskama arvutada ja orienteeruda erinevates rahavääringutes · Pidi pidama arveraamatuid (oskama tegeleda raamatupidamisega) · Pidi pidama kirjavahetust · Pidi peale kaupade vahendama ka informatsiooni, teadmisi, kombeid, tavasid, moodi (võõraste maade kohta) 16. Millistesse organisatsioonidesse kaupmehed koondusid? Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu
Rüütliväe allakäigu põhjustas tulirelvade kasutuselevõtt 14. sajandil, majanduslangus Elu maal ja linnas Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg) Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub. eksportisid araabiasse mett, puitu, rauda, tina, orje. Põllumajandus paranes - ratastega hõlmader, paremad tööriistad, keskkond (kliima soojenes, oli stabiilsem). Kaupmehed jagunesid gildidesse ja vennaskondadesse. Omavalitsusorgan e raad. Egalitaarne (võrdne) mõtteviis. Naine keskaegses maailmas
Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust. Talurahvas: Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati väikesed põllulappe, kus kasvatati köögivilja. Üks vanimaid
Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltkondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Enamasti olid nad ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnitust. 14. Sajandi üks tähtsam luuletaja Petrarca kirjutas nende kohta: "Mitte kuigi taibukad inimesed, kuid hämmastava mäluga, väga töökad ja äärmuseni jultunud." Sageli ühinesid rändmuusikud vennaskondadesse, millest hjiljem kujunesid muusikaute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Menestrelid polnud tavapärases mõistes poeedid ega heliloojad. Nad esitasid enamasti teiste loodud laule, kuid kahtlemata täiendasid neid omalt poolt. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks värdlemisi hea ülevaade. Alguse sai see 11
Siidid usuvad et kaliif peab päranema muhhamedi perekonnast. Hussein-muhhamedi lapselaps. Siitide jaoks on imaam hästi tähtis tegelane(nagu paavst) imaam i juhib jumal ja ta on eksimatu ja patutu. Siitide õpetusele lisandub peale koraani ja sunna ka Imaamide õpetused, ja et uut infi tuleb juurde imaamide juhendusel. Iraan, iraak, pakistan, saudiaraabia. Peasuunad Sufism-islami müstika, islami müstiline nool(koolkond). Askeetllus- naudingutest loobumine. Sufid jagunevad vennaskondadesse ja õeskondadesse. Need võivad olla nii sunniitlikud kui siitlikud või segu nende järgi. Ned tunneb ära nende tantsude järgi. Judaism. Juutlus ja juut. Juut on inimene , kelle ema on juut või inimene kes on omaks võtnud juutluse põhimõtted. Judaism on üks vanimaid uske mis on siiani säilinud.alates teine aasta tuhat eKr. Sellest on välja kasvanud a kristlus ja islam. Juutide esiisa on Aabraham. Ta on ise heebrialane ja pärit mesopotaamiast, Ur-i linnast
linna suurusest. Rae liikmeiks pääsesid ainult kõige varakamad kodanikud, tavaliselt suuremad kaupmehed. Amet oli tasuta auamet, tavaliselt eluaegne. Raad korraldas linna majandamist ja avalikku elu, sekkudes oma määruste kaudu isegi eraellu. Raele allusid kohtuvõim, kaubanduslikud ja välissuhted. Suuremad linnad kujunesid aja jooksul peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid
raekoda. Keskaja linna tunnuseks oli müür mille sisse mahtus kogu asutus. Linna teine tähtis tunnus oli linna õigus. Paljud suured asulad asusid senjööri maal ja tema ülemvõimu all,kuid võitlesid oma iseseisvuse eest. Eu 13saj ,suurim linn oli pariis 100 000 elanikku, veneetsia ligi 70tuhat, tallinn ligi 7000in. Ligikaudu 70linna olid ligi 10 000 elanikku ja 200linna kuskil 1000 elanikuga. Alates 14saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega veel kahanema. Linna elanikud koondusid vennaskondadesse, tsunfidesse ja kildidesse vastavalt ametile. Et saada linna kodanikuks pidid pärinema seaduslikust abielust omama toetajaid soovitajaid ja vara. Linnade põhi probleemiks kujunes ülerahvastatus. Käitumis ja moraali probleemid. Vaesed ja tõrjutud inimesed moodustasid omad organisatsioonid. Linna kultuuri väärtus hinnangud erinesid senistest kirikuga seotust. Linna elu toimis läbi kaubanduse ja isikliku kasu saamise eesmärgil. Iseloomusta tsunfiteket 5 punktiga. Skraa oli põhiseadus
Geniuse kõrval on oluline nimetada jumaluste gruppi: Penaadid kodukolde kaitsejumalused, nende funktsiooniks oli nii maja kui seal asuvate toiduvarude eest hoolitsemine. Väga olulised olid Rooma linna ja rahva Penaadid, keda austati avalikus kultuses, oli seotud jumalanna Vestaga, Penaadide kujud asusid Vesta templis. Rooma usundis oli kultus olulisem kui õpetus, kultuses mängisid olulist rolli preestrid ja ____ . Rooma usundi eripäraks on see, et preestrid olid kogunenud erinevatesse vennaskondadesse, nt üheks selliseks vennaskonnaks olid avraalid. Arvales Strates Nurme vennad. Nad teenisid maajumalat, maikuus nad tantsisid ja laulsid, et põllule saagiõnne saada. Tuleks veel nimetada Marsi preestreid Saliused. Saliaris hüplev. Saliused korraldasid muistses sõjarüüs koos kilbiga Marsi auks tantse. Faunuse preestrid moodustasid samuti omaette organisatsiooni Luperkused. Luperkused osalesid luperkaalidel seal nad olid riietatud sokunahka ja nad jooksid ümber Rooma
annaabi.ee 
