areng oli veennud vananevat kirjanikku selles, et üksnes tehnika progress ei tarvitse veel inimkonna tulevikku kindlustada, et kapitalistlikus ühiskonnas võidakse seda kasutada üldsuse kahjuks. Selles mõttes on tähelepanuväärne ka romaan "Vallutaja Robur" ("Robur le conquérant", 1886), mille kangelane, kes on ehitanud õhust raskema lennumasina "Albatross" ning sooritab sellega ümbermaailmareisi, lausub teose lõpus: "Minu leiutis on enneaegne, rahvad pole veel küpsed üldiseks vennalikuks liiduks. Lahkun ja võtan kaasa oma leiutise." Aasta enne surma aga avaldab ta Roburi loole järje "Maailma isand" ("Le maltre du monde", 1904; eesti k. 1908), milles egoistlik kangelane, kellel puudub kapten Nemo õilsus, otsustab siiski kasutada oma kõikjal liikuvat sõiduriista teiste inimeste alistamiseks. Analoogilise arengu teeb muide läbi ka Ameerika "Kahuriühing", mis romaanides "Maalt Kuule" ja "Ümber Kuu" ("Autour de la Lune", 1869) tegutseb omakasupüüdmatult teaduse ning
Briti sõjaväebaasid ning saata kõik juudid ja itaallased riigist välja. Võimu haaramise järel ülendas seni kapteni aukraadi kandnud Gaddafi end koloneliks. Ta kehtestas sotsialistlikku riigikorra, kuulutas välja Liibüa Araabia Vabariigi ning esialgu valitses peaministrina.Võimuhaaramisest kuni 1979. a kandis ta Revolutsioonilise Juhtivnõukogu esimehe tiitlit, kuid peale seda lasi ta end nimetada „revolutsiooni vennalikuks juhiks ja teenäitajaks“. Gaddafi esimene tööplaan oli sulgeda Ameerika ja Briti sõjaväebaasid Liibüas. Samuti nõudis ta, et välismaised naftafirmad Liibüas jagaksid suuremat osa tulust riigiga. Gaddafi asendas Gregoriuse kalendri islami omaga ning keelustas alkoholimüügi ja hasartmängud. Oma ideoloogia, mis on segu kapitalismist ja sotsialismist ning kombineeritud islami ideedega, püüdis esitada 1975. a „Rohelises raamatus“ (raamat ilmus 1993.a ka eesti keeles). 1977
annaabi.ee 
