Tundus, nagu oleks siin just saabunudki moment pigistada otsustavalt kogu seda valelikku rahva teadvuse mürgita-jate kampa. Just nüüdsama, ilma liigsete sõnadeta, oleks tulnud nendega arved õiendada, pööramata vähimatki tähele-panu nutule ja halale. Rahvusvahelise solidaarsuse peletis tuuldus 1914. a. augustis Saksa töölisklassi peadest täiesti välja. Juba ainult mõne nädala möödudes hakkasid Ameerika srapnellid saatma meie töölistele niivõrd veenvaid "vennalikke tervitusi", et viimsedki jäänused internatsionalismist hakkasid välja aurama. Nüüd, mil saksa tööline asus taas rahvuslikule teele, oleks valitsus, kes oleks oma ülesandeid mõistnud õigesti, olnud kohustatud halastamatult hävitama neid, kes ässitavad rahvast rahvuse vastu. Kui me võisime rindel ohverdada oma parimaid poegi, siis poleks üldsegi olnud patt teha lõpp nendele putukatele. 85
«Kuulake mind,» ütles ta suure pingutusega, «mul on teile midagi öelda.» Mustlastüdruk andis märku, et ta kuulab. Quasimodo ohkas, avas huuled, tahtis nagu midagi kõnelda, kuid tütarlapsele otsa vaadates raputas ta pead ja läks, nägu kätega kattes, pikkamisi jälle minema. Mustlastüdruk jäi hämmastunult seisma. Müüril välja raiutud veidrate kujude hulgas oli üks, mis Quasimodole eriti meeldis; tihti näis ta sellega vennalikke pilke vahetavat. Kord kuulis mustlastüdruk teda lausuvat: «Ah, miks pole ma kivist nagu sina!» Kord ühel hommikul ligines Esmeralda kiriku katusse servani ja vaatas üle Saint-Jean-le- Rond'i terava katuseharja alla platsile. Quasimodo seisis tema taga. Ta asus tahtmatult ikka niisugusele kohale, et võimalikult hoiduda tütarlapse pilgu eest, kes teda ju näha ei tahtnud. Äkki mustlastüdruk võpatas, pisarad ühes rõõmuvälgatusega ilmusid ta silmadesse, ta
annaabi.ee 
