16. Millised on peamised ravimrühmad ja nende esindajad, mida kasutatakse depressiooni ravis? Selektiivsed Serotoniini ja Noradrenaliini Tritsüklilised Teised serotoniini noradrenaliini ja dopamiini antidepressandi (SER, NA, tagasihaarde tagasihaarde tagasihaarde d (TTA) H-1) inhibiitorid inhibiitorid ihibiitorid (SSRI) (SNRI) (NDRI) Fluoksetiin Venlafaksiin Nortriptülliin Bupropioon Mirtasapiin Sertraliin Duloksetiin Amitriptülliin Paroksetiin Tsitalopraam 17. Millised on loengus käsitletud antidepressantide farmakoloogilised toimed/kõrvaltoimed? (sinine tabel)! 18. Antidepressantide farmakoloogilise toime algus. Ravivastus viibib 2-4 nädalat. 19. Millised antidepressandid on üledoosi mõttes ohtlikumad ja mis põhjustab sellisel juhul inimese surma?
Ettevaatust kuritarvitamise tõttu Paanikahoogude vältimiseks lühitoimelist (alprazolam) Võib kasutada kuni SSRIde mõju avaldub. Hea ravivastuse puhul 9-12 kuud Paanikahäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia SSRId TCAd Benzodiasepiinid Ei soovitata sõltuvus Raskesti ravile alluvatel juhtudel Generaliseeritud ärevushäire ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia SSRId ja SNId Estsitalopraam, tsitalopraam, sertraliin, paroksetiin, Venlafaksiin, duloksetiin Obsesiiv kompulsiivne häire Antidepressandid ja käitumisteraapia Muu Cingulotoomia Toitumine Vähendada kofeiini tarvitamist Kohv, tee, jne. Ettevaatust taimsete ravimitega Võivad sisaldada efedriini Lõpp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. Jälgimine Kui depressiooniravis kasutatakse psühhoteraapiat, toimub patsiendi jälgimine visiitidel. Kui
hüpersomniaga patsientidele, kuid suurendab krambihoo riski; aktiveeriv – blokeerib serotoniini ja norepinefriini tagasihaaret. o Desvenlafaksiin o Mirtazapiin – suurendab isu ja kaalu, sobilik alakaalus ja vanematele inimestele ning eriti raske depressiooniga patsientidele o Trazodoon – kõrge sedatiivsusega, sobib insomnia alla kannatavatele patsientidele. o Venlafaksiin – sarnane efekt bupropiooniga, kuid puudub kõrgenenud krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi Meeleoluhäirete stimulandid Modafiliin (Provigiil) enamasti kasutatud kliiniliselt, üldiselt efektiivne, kuid pole FDA poolt selleks eesmärgiks lubatud o Stimulante ei tohiks kasutada meeleoluhäirete raviks o Kui hüpersomnia on probleem, kasutada bupropriooni või venlafaksiini)
meditsiinilised või muud põhjused: · Menopaus · Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) · Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra jne) · Neuroloogilised haigused · Palavikuga kulgevad haigused · Tuberkuloos (öine higistamine) · Psühhiaatrilised häired (paanikahood, rahutus) · Erinevad ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin), morfiin, aspirin või atseetaminofeen suures koguses · Krooniline alkoholism · Vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul), joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi. Sagedasemad liighigistamise põhjused: · Palavik · Füüsiline koormus · Kõrge välistemperatuur · Stress- situatsioon · Menopaus · Psühhogeenne liighigistamine · Pahaloomulised kasvajad. Harvem on põhjusteks:
/traknviliseeriv e anksiolüütiline toime=negatiivsete emotsioonide nagu hirm, ärevus, viha, agressiivsus, pärssimine) säilib · L-838,417 seondub ainult 2- ja 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne · 3 inaktiivne knock-in - BDZ anksiolüütiline toime säilib; 2 inaktiivne modifikatsioon - BDZ rahustav toime puudub! ÜLDISE ÄREVUSE VASTU KASUTADA: · Esmajärjekorras: selektiivselt 5-HT tagasihaaret pärssivad antidepressandid, bensodiasepiinid, buspiroon, venlafaksiin · Teises järjekorras: flupentiksool (väikestes annustes!), hüdroksüsiin, tritsüklilised antidepressandid, MAO inhibitorid · Ei aita: näiteks beetablokaatorid (aitavad esinemisärevuse puhul) 4. loeng antidepressandid MAO inhibitoride ebasoovitavad toimed Asendihüpotensioon Kehakaalu suurenemine Unehäired Raviminteraktsioonid: kaudse toimega sümpatomimeetikumide (köha- ja hingamisraskuste ravimid), teiste antidepressantide, petidiini ja morfiini toime tugevdamine
efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. 5 Kokkuvõte Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid
· 1 inaktiivne modifikatsioon - puudub BDZ sedatiivne toime, anksiolüütiline säilib · L-838,417 seondub ainult 2- & 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne · 3 inaktiivne knock-in - BDZ anksiolüütiline toime säilib; 2 inaktiivne modifikatsioon - BDZ rahustav toime puudub Üldise ärevuse vastu kastada: esmajärjekorras: selektiivselt 5-HT tagasihaaret pärssivad antidepressandid, bensodiasepiinid, buspiroon, venlafaksiin ; teises järjekorras: flupentiksool jmt antipsühhootikumid (väikestes annustes!), tritsüklilised antidepressandid, hüdroksüsiin, MAO inhibitorid. Ei aita näiteks beetablokaatorid (aitavad esinemisärevuse puhul) 5. loeng - antidepressandid Sügava depressiooni tõenäosus sõltuvalt depressioonidiagnoosi olemasolust kaksikõel & tõsistest ebameeldivustest samal kuul - uuring 2,060 kaksikul (skeem)
konkreetne põhjus. Liighigistamist võivad tekitada: - kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) - ainevahetusehäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt) - neuroloogilised haigused - palavikuga kulgevad haigused - tuberkuloos (öine higistamine) - psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus) - ravimid (nt propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspiriin või atseetamiofeen suures doosis; morfiin - krooniline alkoholism - teatud toidud ja joogid - vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (nt küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid; joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi RAVI/SOOVITUS Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu bakteriaalseid ja seeninfektsioone
Nortriptülliin Noritren 75-100 mgKeskmine Keskmine Maprotiliin Ludiomil 150-300 mgKeskmine Madal Fluoksetiin Prozac, Nycoflox20-80 mgPuudub Puudub Sertraliin Zoloft 50-200 mgMadal Puudub Paroksetiin Seroxat 20-50 mgMadal Madal Venlafaksiin Effexor 75-375 mgMadal Puudub Fluvoksamiin Fevarin 50-300 mgMadal Madal Tsitalopraam Cipramil 20-80 mg Madal Puudub 1 - ACH nähud (antikoliinergiline toime): suu kuivamine, kõhukinnisus, urineerimisraskused ja hägune nägemine. Lühidalt EIRist (elekterimpulssravi) EIR ehk shokiteraapia on äratanud vastakaid arvamusi. See tehnika töötati välja juba
annaabi.ee 
