Tütarlastegümnaasiumid- varem tütarlastele gümnaasiumiharidusest ei võimaldatud. · Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · Eestis oli võimalik 20 saj algul saada ka Kutseharidust. Teadus: · Tänu venestusreformidega tekkis teaduses mõõnaperiood. · 1907 loodud Eesti Kirjanduse selts edendas rahvaluulet ja uuris ajalugu · 1909 loodud Eesti rahva Muuseumi koondati eesti aineline ja vaimne vanavara.
olid rahvaluule kogumine, rahvakoolide varustamine õpikutega, eesti keele ja kirjanduse arendamine · 1880 tekkib vastuolu rahvusliku ärkamisaja tegelaste endi seas. · Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel · Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek · See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne · Nende tüli lõppes venestusreformidega(eesti ühendamine venemaaga) Jannsen(1819-1890) · Sündis Vändras · 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest · Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud · Eesti hümni sõnade autor · Kirjutas ka jutte(Koidulaga) · 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu · 1860 ilmaliku laulude kogu Eesti laulik · 1869 osales 1. Laulupeo organiseerimisel Lydia Koidula (1843-1886) (Lydia Emilie Florentine Jannsen)
omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783, kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796, seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine. Alates 1830-40.a-st keskvõim hakkas end peale suruma ning algas Balti erikorra privileegide kitsendamine, mis kulmineerus venestusreformidega. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Läti ala lääne tsivilisatsiooni osaks, oli jätkuvalt osa saksa kultuuriruumist. Eesti talupoja seisukohast oli tegemist suurima madalseisuga Eesti ajaloos – rüütelkondade privileegid laienesid talupoegade arvelt. Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid. Teadlikku saksastamispoliitikut mitte kunagi ei toimunud. Tänu Balti erikorrale ei toimunud venelaste massilist sisserännet 18-19 sajandil. Haldusjaotus
annaabi.ee 
