Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene
piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa
(põhjuseks olid: erinevad arusaamad RL eesmärkidest,erinevad meetodid eesmärgi saavutamiseks, juhtide omavahelised rivaalitsemised) Mõõdukas Radikaal Allakäigu põhjused: · Seniste juhtide eemaldumine rahvuslikust liikumisest või surm. · ,,Suur lõhe"- RL viis paljude organisatsioonide mandumisele · Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. · Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat Venestusreformid Eestis · 1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata. (hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja
a.) tähtsus rahvuslikkuse säilitamisel oli eesti keele kasutuselevõtmine haritlaste omavahelises suhtlemises. 20. saj ärkamisaja murranguaastaks sai aasta 1988. Siis toimus loominguliste liitude ühispleenum. Muret tegi kohalviibijatele eelkõige rahvuskultuuri olukord. 1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine -- Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Nõuti eesti keele seadmist riigikeeleks ja kritiseeriti venestuspoliitikat. Laulupeod olid 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritusteks. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. 1988. aasta suvel kogunes Tallinna lauluväljakule öösiti tuhandeid inimesi, kes laulsid uusi ja vanu isamaalisi laule ning kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks, mis kulmineerus septembris Lauluväljakul Rahvarinde poolt korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul"
B) paljude rahvusliku liikumise organisatsioonide mõõdukatest liidrid vahetati välja radikaalselt meelestatud tegelastega, kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. C) ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. - riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. - mõned eesti lehed hakkasid toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (N: A.Grenzsteini "Valgus"). - Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. Peep Reimer 4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn
väliskaubanduse mahtu. Pol. sfääris algasid piirangud 70. aastate keskel teisel poolel süvenes NSVLis stagnatsioon, ehk seisak, mis haaras järk-järgult kõik ühiskonnaelu sfäärid. Mujal NLis süvenes arusaam, et Eesti on ,,sovetski zapad". 70-datel toimus pööre piirangutele ja raskenes osasaamine muu maailma elust. Eesti arengu omapäraks kujunes väline läänestumine (mood, muusika, olme). Aastakümne lõpul hakati ellu viima aktiivset venestuspoliitikat, mis põhjustas tugevat vastureaktsiooni. Julgelt astusid süsteemi vastu dissidendid ehk teisitimõtlejad. Põllumajanduses hakkas omatoodangu juurdekasv aeglustuma. Enam ei praktiseeritud üleliiduliste põllumajanduskampaaniate elluviimist. Eestis suurenes tendents muuta kolhoosid sovhoosideks. Palju negatiivseid tendentse lõi majandite muutmine suurmajanditeks, mis siiski 80. aastate algul jällegi tagasi väiksemateks kolhoosideks ja sovhoosideks jagati. Katsetused isemajanduses. Kurss
Maailmas hakkas realism levima umbes 50 aastat varem kui Eestis. 5. Vene ühiskond realismi perioodil mis muutused ühiskonnas toimusid? Vene ühiskonnas oli range siseriiklik tsensuur ning kirjanikud moodustasid n-ö põrandaaluseid organisatsioone, kus oma mõtteid arendada ja hiljem rahvast mässule õhutada. Toimus talurahvareform ehk keelustati pärisorjus. Suurendati rahvuslikku rõhumist ja venestuspoliitikat. 6. Mis jäi meelde Tolstoi elust ja loomingust? Tolstoi (1828-1910) sündis krahvi perre ,,hõbelusikas suus". See staatus mõjutas teda tugevalt pikka aega: suhtles kõrgseltskonnaga, kohtles madalamast seisusest inimesi halvasti jne. Ta ei lõpetanud õpinguid ülikoolis, kuna tundis, et ülikool pole talle. Ta läbis sõjaväeteenistuse. 1852 ilmus tema esimene jutustus ,,Lapsepõlv". Tolstoi kogus
rahvaluule kogumise eestvedajaks, Hurt suhtus kirikusse hästi, kuid sakslastesse ja riigivõimu suhteliselt kriitiliselt. Jakobsoni eesmärgiks oli õpetada eestlasi põldu ja ennast harima, Hurt tahtis säilitada eestlaste luulet ja oli eestvedajaks ka Aleksandri kooli rajamisel. Rahvusliku liikumise peatas venestamine. 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt. Ka õppetöö koolides ja ülikoolis pidi toimuma vene keeles. Õpilastel oli ka vahetundides keelatud emakeelt rääkida. Lõpuks nimetati Tartu ümber Jurjeviks
2. Kehtiva poliitilise korra säilitamine ja selle kindlustamine. 3. Püüti tõestada, et vene rahvas armastab oma isevalitsejat ja mõisnikke ning on rahul pärisorjuse, kui normaalse nähtusega. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee. Läänlased aga olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. 4. Tahtis rakendada venestuspoliitikat, et too kaotaks täielikult senise autonoomia. §24 Lk.125 1. Inglise valitsevad ringkonnad suhtusid Prantsuse revolutsiooni negatiivselt. 2. Parlamendi reform tõi kaasa varandusliku tsensuse tähtsust vähenes välimistel ja suurenes hääli õiguslike valijate arvu. 3. Iirlased ei olnud Inglise uniooniga rahul, kuna saadikud võisid olla ainult protestandid. 4. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik ei saaks liiga tugevaks, alates majanduslikust toetusest sõjalise sekkumiseni
Siiski süvendas venestamispoliitika kriisi eesti rahvuslikus liikumises, mitmed rahvusliikumise tegelased sattusid venestamise sõiduvette, mida soodustas ka 7 tsensuuri ränk surve ajakirjanduse ja trükisõna üle. Venestusaja algusega Eestis 1880ndatel võiks kaasneda ka n ö põlvkonnavahetus, st peale tulevad uued inimesed. Esile kerkisid Ühelt poolt Jakobsoni "järglased" Jakob Kõrv, Ado Grenzstein, kes toetasid venestuspoliitikat ja arvasid, et sellestpoleks midagi kui eestlased venestuksid. Grenzstein, kes aga nägi varsti, et Jakobsoni poliitika polnud vilja kandnud leidis, et väikerahva eksisteerimisel pole mõtet. Isamaalised juhtkirjad ja materjalid tema ajalehest kadusid ning 1890ndate alguses läks tema ajaleht venestusega kaasa. Kuna võitluses ideelis-poliitilisel tasandil jäi ta hiljem Jaan Tõnissonile alla, siis loobus ta "Oleviku" edasisest toimetamisest ja lahkus kodumaalt
välja radikaalselt meelestatud tegelastega (nt Eesti Kirjameeste Seltsis), kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. - ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. 3) riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. 4) mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi ,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti
eesmärke ellu viia. - ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. 3) riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 13 4) mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi ,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880- ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini
elanikkonnast. Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge 1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts. Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes asutas venemeelse "Valguse". Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused. Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado Grenzstein. Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat. Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste Gümnaasium. Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati kõneõhtuid, näitemänge ja kontsertteid.
Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu Kontrollis kultuuriasutuste kaadrit, pidades arvestust parteilise kuuluvuse üle. Lubas ja kinnitas erinevate kultuuriürituste programmi. Kontrollis erinevate kultuuriürituste läbiviimise ideoloogiliselt õiget suunitlust. Määras aunimetusi.
salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju. Peale AIII võimule tulekut tugevdati veelgi sisepoliitika reaktsioonilist suuda, suurendati rahvuslikku rõhumist ja venestuspoliitikat, sama ajal hoogustus ka revolutsiooniline liikumine. 2. Realismi mõiste ja olemus Tõeline, esemeline, materiaalne. Euroopas tekkis 1830ndatel, esialgu tähendas see vastuseisu romantismile. Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan
1888 a asutasid leedu üliõpilased Varrsavis Leedu seltsi. Varssavis õppis ka Vincas Kudirka, kes asutas teise olulise ajakirja Varpas (kell 1889-1906), mis oli suunatud rohkem haritlastele. Selle ajakirja ümber koondunuid hakati kutsumagi kellameesteks. Propageeris ka ilmalikke ideid ja kutsus leedulasi üles osalema uutel aladel nagu riigiteenistuses, tööstuses ja kaubanduses, kus leedulased mängisid veel vähetähtsat rolli. Ründas ka ägedalt tsaarivenemaa venestuspoliitikat. Kudirka oli ka andekas poeet, kirjanduskriitik ja tõlk. Kudirka suri noorelt 41 aastaselt aga jõudis kirjutada enne surma sõnad rahvuslaulule, millest sai hiljem Leedu hümn. 1889 hakkas kellameeste seltskond andma välja ka talupoegkonnale suunatud ajakirja Ukinikas (Talunik või Peremees). Küll aga ka rünnati Varpast ja Ukinikast nende ilmalikkuse pärast kiriklike ringkondade poolt. Vastukaaluks ilmutati kiriklik ärkamisteemaline ajakiri, mille väljaandjaks oli Tumas Vaizgantas
kirjanduses (V. Reiman, A. Grenzstein, J. Tõnisson jt). Ado Grenztein (1849-1916), algselt "Sakala" kaastööline, kuid hakkas 1881. aastast Jannseni asemel "Eesti Postimeest" toimetama. EkmS lõhenemise ajal hakkas Grenztein mõõdukate poole pealt andma välja uut lehte "Olevik". Vastandudes saksakeelsusele ja - meelsusele toetas Grenztein eestikeelseid ja -meelseid arenguid, pidas vajalikuks ülikoolis eestikeelset professuuri. 1880. aastast hakkas aktiivselt toetama venestuspoliitikat, minetas rahvusliku tegelase maine, 1890. aastal ei usaldanud teda venestajadi, 1901. aastal lahkus Eestist Prantsusmaale. Samas koostas omal ajal head pedagoogilist kirjandust, kultuuriloolist materjali - "Saksa keele õpetaja" (I-III, 1887-1888), "Kooli Laulmise raamat" (1878), "Eesti Lugemise-raamat" (I-II,1887- 1888), tegeles eesti keele probleemidega - "Eesti sõnaraamat" (1885), koostas eestikeelse "Maleõpetuse" (1883) ning vastava terminoloogia. Luuletused on Koidulast mõjutatud 26
Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just Väljas peaks temalt parteijuhi ameti üle võtma. 1978-1988 Karl Vaino - 2. sekretär tema ajal 1982-1985 A. Kudrjavtsev, 1985-1990 G. Aljosin. Meeskond: R. Ristlaan - kõige olulisem lähikondlane Vainole, kes oli vastutav ideoloogia valdkonna eest ja ta mõtestas seda uut suunda, mis Vaino võimuletuleku järel ühiskonnas juurduma hakkas, hakkas ka 1980. aastal uut venestuspoliitikat läbi viima, Bruno Saul - valitsusjuht, Arnold Rüütel. Vaino tugines paljuski Kudrjavtsevile. 1988-1990 Vaino Väljas - 2. sekretär 1985-1990 G. Aljosin. Võib öelda, et Väljase ajal oli 2. sekretär küll ametis, aga tal ei olnud sellist rolli nagu varem. Väljas hakkas oma tegemisi kooskõlastama eelkõige Toome, Titma, Arnold Rüütli ja Enn-Arno Sillariga - oluline ta seetõttu, et ta oli Vaino Väljase tagasitoomise taga, tema sidemed KK aparaadis olid päris head
Pärisorjuse kaotamisest. 1870 Eesti teatri tekkimine. Jaanipäeval kanti ette Koidula etendus "Saaremaa onupoeg" rahva suure vaimustusega ja 3 korda. Alexandrikooli asutamise mõte pidi tulema I eesti õppekeelega keskkool (Põltsamaale). 1870 moodustati peakomitee, kelle eesmärgix oli koguda raha kooli jaox. Kokku koguti annetusteba 100 000 rubla. Kool avati veneers linnakoolina, sest 80. Algul hakati teostama ägedat venestuspoliitikat. (1906 loodi I eestikeelne keskkool tütarlastekool, praegune M. Härma kool) Eesti Kirjameeste Selts koondati kokku inimestest, kes suutsid kirjutada eestikeelseid kooliõpikuid ja muud kirjandust. F. Dostojevski Looming: Uuris venelast ja vene hinge, oli tõeline slavofiil, aga ei jätnud tähelepanuta ka venelase negatiivseid külgi (nt kohatine julmus ja masohhism). Loomingus on korduvaid persoone Kristus
annaabi.ee 
