Tallinna koolipoisid 3 Tartu koolipoisid 4 Võru koolipoisid 5 Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorganisatsioonid, kes püüdsid arendada ja süvendada rahvuslikku mõtlemisviisi ja kaasata õpilasi sellel alal tegutsema. Ülikoolis tegutsesid selles suunas eesti üliõpilasorganisatsioonid. 1917
toimusid üldlaulupeod. Rahvuslikku identiteeti aitas alal hoida emakeelne õpetus haridussüsteemi kõikides lülides, sh. kõrgkoolis. Kirik säilis vormiline usuvabadus, kuid usklikele tehti igapäevaelus mitmesuguseid takistusi. Ateistliku propagandaga püüti kiriku mõju välja juurida. Leeriskäimine asendati suvepäevadega, kiriklikud pühad ilmalikega.1970.aastate lõpul ilmnevad kriisinähtused ühiskonna kõigis eluvaldkondades. Kultuur, haridus, rahvuspoliitika on ohustatud uuest venestuspoliitikast. Olukorra suudavad päästa M.Gorbatsovi võimuletulek ja sellele järgnev ühiskonna demokratiseerimine. Vastupanu reziimile. 1960.aastate lõpu ja 1970.aastate esimesel poolel illegaalsed demokraatlikud liikumised. Eesmärk informeerida maailma avalikkust olukorrast okupeeritud Eestis. Lääneriigid ei tunnustanud Balti riikide annekteerimist NSVL poolt de jure, kuigi tunnustasid seda de facto
annaabi.ee 
