1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast? Vene keskvõim saksa kultuuri valitsevad rolli Baltikumis ei suudetud kõigutada Baltisaksid ühiskondlik mõjuvõim vähenes Eestlased koolid muutusid vene keelseteks ja tsensuur, kasvas julgus mõisnikele vastu hakata 4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest? Jakob Hurda rahvaluulekogumine 5
võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli. 1894. aastal juhtis ta V üldlaulupeo ettevalmistustöid. Peol peetud rahvuslike kihutuskõnedega sai ta tuttavaks ka maarahvale. Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896.aastal panid Reimani algatusel vanemad rahvuslased rahad kokku ja ajalehet "Postimees" läks noore põlvkonna (Tõnisson, Kallas, Koppel) kätte, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. 1901. aastal astus ,,Postimehe" aatelise suuna kõrvale K.Pätsi ,,Teataja" majandust ning reaalpoliitikat esindav mõttelaad. Kriis tsaari-Venemaal viis 1905.aastal revolutsioonini, mille tulemusel tsaar oli sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused
annaabi.ee 
