enti välja: LUB, Monumenta Livoniae Antiqua (I-V), Scriptores Rerum Livonicarum (2 tk), "Ehst- und Liefländische Brieflade". Lisaks tekkisid veel kohalikud seltsid maakonnalinnades (Narvas, Pärnus, Paides jne), uurisid kohalikku ajalugu. 9 V Balti ajaloo historiograafia 19.saj II poolel-20.saj algul. 1860. aastate ajakirjandussõda - oli suunatud venestusideoloogia vastu. Carl Schirren- viljakas ajaloolane, publitsist ja ühiskondliku elu tegelane, koostas mitmeid arhiiviallikate kogumikke (n. "Untergang Selbstständigkeit Livlands"), uuris ajalugu - Taani Hindamisraamat, Rootsi aja lõpp, Vene aeg, keskaeg, sh Plettenberg - ja vaidles Samariniga: "Livländische Antwort an herr Juri Samarin". Viimase tõttu saadeti ta maalt välja, pidi asuma ümber Saksamaale, kus jätkas oma tegevust kuni surmani.
ägedaid vasturünnakuid. ,,Sakala" tähendus seisneb eelkõige selles, et ta oli esimene eesti poliitiline ajaleht. Venestusaeg muutis eesti ajakirjanduse üldpilti selles mõttes, et lisaks endistele rühmavastuoludele toimus nüüd ka jagunemine venestust aktiivselt toetavaks ja sellele võimaluste piires vastuseisvaks rühmaks. Sajandi lõpul tõusis tähtsamiaks ajaleheks ,,Postimees" K.A.Hermanni eestvedamisel, kes püsis läbi venestusaja kindlalt rahvusmeelsel liinil, olles venestusideoloogia vastaseks. Eesti ajakirjanduse üldine sisu oli ärkamisajal ja venestusperioodil ühesugune. Tsensuur ja poliitilised piirangud tõkestasid mitmete oluliste teemade käsitlemist, nagu näiteks sisepoliitiliselt õrnad rahvusliku kultuuri ja baltisaksa kiriku ning sotsiaalsed probleemid. Selleaegsetes lehtedes oli rahvuslikul kultuuril suur osaseltsielu ja koolide ning üldise hariduse käsitlemisel. Lehtedes ilmus ka palju algupärast ilukirjandust. Nüüd kui Eesti
annaabi.ee 
