"venestusepoliitikat" - 1 õppematerjal

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks muutmine. Tihtipeale nimed lihtsalt tõlgiti, kuid mõnikord asendati ka täiesti uue nimega, mis tekitas suurt segadust. Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu levitamisega. EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL Eestis jagunesid kohalikud kahte leeri: venestuse pooldajad ja vastased. Kuulsaim pooldaja oli Ado Grenzstein, kes oma ajalehes "Olevik" püüdis rahvale venestusepoliitikat seletada. Väga tuliselt võitles venestuse vastu Karl August Hermann, kes toimetas "Postimeest". Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks hüppelavaks Tartu Ülikooli püüdlevatele Eesti noormeestele. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1888. aastal kuulutas