Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine. Vaino võimule tuleku järel ei toimunud Eesti NSV võimuladvikus olulisi muudatusi. Enamik seniseid võimul olevaid poliitikuid säilitasid oma positsiooni, kuid mõningasi muudatusi siiski tehti. L.Väljas pidi Eestist lahkuma diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Tema asemele seati ideoloogiasekretäriks Rein Ristlaan, kellest sai Karl Vaino paremkäsi venestamisprotsessis. 1980.aastal peeti Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Regatt ja selleks puhuks ehitatud hooned pidid promoma kui kasulik ja tore on kuuluda Nõukogude Liitu. Sellest hoolimata boikoteeris enamik lääneriike Moskva olümpiamänge Afganistani sõja tõttu ja nii ei andnud ka Tallinna regatt õiget olümpiamõõtu välja. Venestamisprogrammi käigus toodi Venemaalt lääneriikidesse põgenenud eestlaste asemele tuhandeid venelasi. 1989
tõusvat natsionalismi. Paleepööre tähendas otseses mõttes muutust sisepoliitilises elus. Karl Vaino jaoks ei eksisteerunud mingeid kohalikke huvisid, vaid Moskva omad. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eesti NSV võimuladvikus erilist suurpuhastust ei toimunud. Vahetati ainult mõned ametimehed. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai Vaino üks lähimaid abilisi venestamisprotsessis. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kanvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab oma emakeelt ja vene keelt. Sihipäraselt hakati propageerima kakskeelsetele lasteaedadele ja segakoolide rajamisele ning õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba aastast 1976 oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada ja kaitsda vene keeles. Haripunkti saavutas vene keele ülistamine 1980
annaabi.ee 
