· Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal reforme · Tekkis uus tööliste kiht · 1861.kaotati pärisorjus, vähendati aadli privileege · Tõusis kodanluse tähtsus ja elatustase
talupojad. Aleksander I tahtis pärisorjust kaotada, kuid see ei õnnestunud aadlike vastuseisu tõttu. Erandiks oli Balti kubermangud, kus 18161819 pärisorjus siiski kaotati. Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad poliitilise autonoomia. Nikolai I ajal hakati impeeriumi äärealadel rakendama venestamispoliitikat. See tähendas piirkondade muutmist Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Selline tegevus ei kandnud siiski vilja, sest sellega oleks läinud tohutult aega. Küsimused Miks vajas Venemaa haridusreformi? Iseloomusta Aleksei Araktsejevi valitsusstiili. Tänan kuulamast!
püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli vastuseisu tõttu jäi see tegemata, erandiks vaid Balti kubermangud, kus pärisorjus 1816-1819 kaotati. Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal. Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad küllalt suure poliitilise autonoomia. Viini kongressi otsusega loovutati suurem osa Varssavi hertsogiriigist Venemaale. Loodi venemaaga personaalunioonis olev poola kuningriik. Venemaaga liideti ka Soome. Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust.
eestlased peaksid suureks saama vaimult ja kultuurilt. 1881. aastal Aleksander III märgukirjas esitatud poliitiliste nõudmised: - eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale. - vähendati saksamaa mõju eesti ühiskonnas: et kaoks saksa keele ja sakslaste võimutsemine kohalikus kohtus. - paluti eestlaste koolid vabastada baltisaksa koolivalitsuse ja pastorite kontrolli alt. Venestamine: 1881. aastal Aleksander III algatas venestamispoliitikat Eestis Põhjused: - rahvusluse tõus Venemaal - riigi julgeolekuhuvid Venestamine: vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
* Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. Parrot taasavatud TÜ esimene rektor Cimze lõi õpetajate seminari O.W. Masing keeleteadlane, Õ-tähe Looja F.R. Kreutzwald lõpetas teose ''Kalevipoeg'' F.R.Faehlmann arst, alustas teosega ''Kalevipoeg'' J.Köler Palvekirjade aktsiooni kaasalööja, elukutseline kunstnik H.Treffer eragümnaasiumi looja A.Grenztein ajakiri ''Olevik'', ajas venestamispoliitikat V.Reiman venestamisvastane, kirikuõpetaja, edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele C.R.Jakobson ''Sakala'' looja Hurt eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ja ühiskonnategelane Jannsen eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Hermann ''Postimees'' toimetaja
1980 sügis noorsoorahutused- ajendiks rahvaürituse laialisaatmine; Jalgpallimats, millel esinenud Propeller laiali saadeti. Tagajärjeks solidaarsusüritused koolides ja tänavarahutused. 40 kiri- ,,Avalik kiri ENSV-st" haritlased ,kes lootid tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele valupunktidele:keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Rahva hulgas oli kirjal poolehoid, võimulolijad suundusid kirja koostajate vastu. Kiri pehmendas venestamispoliitikat. Metsavendlus-1944-1953 vastupanu peamine vorm. Elati kohalike abist, tegutseti üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse
Esimesi sõjajärgseid aastaid Eestis iseloomustab: - Industrialiseerimine - tööstuse eelisarendamine. - Kollektiviseerimine. 1950. märtsis toimub EKP 8. p mille tulemusena vahetatakse välja 90% Eesti valitsusest. Võimule tulevad Johannes Käbin, Gustav Naan. Algab stagnatsioon Eestimaal. Pärast II MS kaotas eesti nii iseseisvuse kui ka territooriumi (Petserimaa, Narva tagused alad). Kui pingelõdvendusperiood lõppeb, algab suhete jahenemine USA ja NSVL vahel. K. Vaino juhtis venestamispoliitikat Eestis. TÖÖ KÜSIMUSED: Mis mõjutavad Eesti taasiseseisvumist? Mis sündmused aitasid kaasa? Millised muutused tulid perestroika ajaga?
Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri -- keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel
(valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri -- keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli
J. V. Jannsen ja J. Hurt, ulatuslike ümberkorraldusi pooldasid aga peale C.R.Jakobsoni veel J. Köler ja M.Veske. 1880 aastail rahvuslik liikumine nõrgenes, enamjaolt sellepärast, et süvenesid rikaste ja vaeste talupoegade vastuolud. 1882. aasta märtsis Vändras suri Carl Robert Jakobson kopsupõletikku, sokeerides sellega kogu eesti ühiskonda. 1881. aastal võimule tulnud Vene keiser Aleksander III alustas äärmuliku venestamispoliitikat, mis hõlmas osaliselt ka Balti kubermangu. Tänu rahvuslikule ärkamisajale Eestis, mis jäi küll veidi lõhenenuks, suutsid eestlased säilitada oma kultuuri, keele ja ühtsustunde. Suurt rolli mängisid tolle aja eelmainitud liikumise juhid, keda tänapäevalgi meeles peetakse. Arvan, et peaksime rahvusliku ühtsustunnet igal võimalikul viisil säilitama, kuna meie, väike rahvas, oleme igati ja vältimatult avatud välisilma muutustele. Pole
Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et Peeter I päästis Venemaa, nende arvates tuli venemaad reformida, et seal kehtestada kodanlik monarhia Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Pärisorjuse püsimine 19 saj. Pärisorjuse püsimine takistas ümberkorraldusi, pingestas sisepoliitilist olukorda ja heitis välismaa silmis isevalitsusele halba varju. Aleksander I püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli
Kunileidu võib pidada rahvusliku koorimuusika rajajaks. o Aleksander Eduard Thomson (1845-1917). o Friedrich August Saebelmann (1851-1911) o Karl August Hermann (1851-1909) 10. Miks oli saj. vahetusel Peterburg eestlastele sobivaks paigaks ning miks eestlased läksid sinna muusikat õppima? Millisel erialal said hariduse eesti esimesed kutselised muusikud? Kuna Vene Taaririik hakkas Eestis läbi viima venestamispoliitikat ja luhtusid paljud ärkamisaegsed ettevõtmised siis läksid mõned muusikud Peterpuri konservatooriumisse muusikat õppima. Paljud kasvandikud õppisid konseravooriumis oreli erialal. 11. Nimeta 4 eesti esimest kutselist muusikut? Kes oli kõige esimene haritud muusik Eestis? Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudol Tobias. Esimene kutseline kontsertlaulja oli Rudolf Tobias. 12. Millist Miina Härma teost peetakse eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks?
katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale võõrad lääne kombed. Nad olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikud. Nende arvates tuli Venemaal kehtestada kodanlik monarhia. Venestamispoliitika Nikolai ! ajal tugevnes tsaarivalitsuse surve poliitilises eristaatuses äärealadele. Seal hakati rakendama venestamispoliitikat, eesmärgiga muuta need piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti saada vene keelt asjaajamiskeeleks, levitada vene õigeuski ja venekeelset kooliharidust. Lääne kubermangudes tugevnes surve Balti erikorrale. 3. USA territooriumi laienemine. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused. Missouri kompromiss. Abolotsionism Monroe doktriin. nn maa-alune raudtee. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed. Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid
Venemaa 20.saj algul: Nikolai II (1894-1917)- viimane vene keiser heatahtlik, kuid tahtejõuetu. Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat. Revolutsiooni puhkemise põhjused: Talupoegade omamaa puudus Tööliste rasked töötingimused (väike palk, tööohutuse eiramine) Haritlased, kodanlased tahtsid demokraatiat, otsustusõigust valida jne Mittevenerahvad tahtsid venestamispoliitikat maha suruda Kaotus Jaapanile soodustas 1905. aasta revolutsiooni puhkemist 9. veebruar. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale erinevaid vabadusi (sõnavabadus, ühinemisvabadus), ka rahvaesinduse Riigituuma valimist. Selleks et teistele riikidele järele jõuda oli vaja ikkagi luua reforme. Neid teostas peaminister Pjotr Stolõpin. Kõige olulisem oli AGRAARREFORM, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 5
Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. Oli tekkinud soodne moment omariikluse kättevõtmiseks ja sellest haarati kinni. Suudeti edukalt mobiliseerida, hankida abi väljaspoolt võita
-1917. a. Tema valitsusaeg lõppes 1917. a Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Samal aastal hukati tema ja tema pere. Pjotr Stolõpin oli Venemaa poliitik ja peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu esimees) aastatel 19061911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov 1898. aastal Soomes venestamispoliitikat ajanud kindralkuberner. Kindralkuberneri mõrvas 1904. aastal rahvuslane Eugen Schauman. Janis Rainis oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik. Tema tuntumad teosed on "Uguns un nakts" ("Tuli ja öö", 1905) ning "Indulis un rija" ("Indulis ja rija", 1911), tema sulest pärineb kõrgelt hinnatud Goethe "Fausti" tõlge. Rainise teosed on avaldanud väga olulist mõju läti kirjanduskeelele, tema peateoseis leiduv rahvuslik sümbolism on olnud kesksel
asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles) kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium tekkis tänu Peeter I loodud regulaararmee- massiarmee. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides.
1878. läks Hurt jannsenlaste poolele, kuna teda pahandas Jakobsoni ja "Sakala" kirikuvastane hoiak. Ta ei pooldanud ka Jakobsoni reaalpoliitilist idaorientatsiooni, kartes venestamise ohtu ohtu eesti keelele ja luteri usule. 1880. aastal lahkus ta Peterburi eesti Jaani koguduse õpetajaks, mis vähendas tema mõju edaspidises rahvuslikus liikumises. Hurda rolli olulisus kajastub ka rahvaluule kogumisel ja Aleksandrikooli organisatsiooni juhi kohal. 1880. aastate alguses hakati venestamispoliitikat ellu viima ka Baltimaades ning esmakordselt jättis Aleksander III oma trooniletuleku järel kinnitama baltisakslaste seisuslikud privileegid, mida tema eelkäijad seni olid alati teinud. Ning sama dekaadi keskpaigast algas siinses piirkonnas tugev venestamine. Siiski oli sellel ka järgnevale arengule positiivne tähendus just seoses balti erikorra kärpimisega. Siiski süvendas venestamispoliitika kriisi eesti rahvuslikus liikumises, mitmed
tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.1883. aastal Balti kubermangudes läbi revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Vene soldatite paraadrivistus Tallinnas u. 1910 aastal 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste
4. 1889.a. kehtestati Vene kohtusüsteem, millega kaotati seisuslikud kohtud ja kohtupidamine muutus avalikuks. Loodi advokatuur. 5. 1892.a. kehtestati linnaseadus, mis vähendas hääleõiguslike linnakodanike hulka, kuid teisalt pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks. Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel. Venestamispoliitikat vedas õigeusu kirik. Ametlik poliitika soodustas õigeusu minekut, vastupidine võimalus oli keelatud. Venestamisprogrammi eestvedamisel ehitati Toompeale Vene ülemvõimu sümbolina Nevski katedraal ning asutati Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster, mis ehitati eestlaste vana hiie kohapeale. Ulatuslikult soodustati eestlaste siirdumist õigeusku, mis osalt ka õnnestus. Kõige suuremat kahju kannatas rahvaharidus, kus nõuti vene-keelset õpet alates ja emakeele
Soome oma valitsus ehk senat, aga Soome suurvürst oli Vene keiser. Vene võimu all olemise ajal sai Soome ka oma raha ja Venemaa armeesse kuulus pikka aega eraldi soome väeosa. Soomlased kasutasid autonoomiat oskuslikult oma huvide kaitseks. Soome keel, soome kultuur ja soome ettevõtlustegevus tugevnesid sel ajal tunduvalt. 20. sajandi alguses soomlaste suhted vene võimudega aga halvenesid, kuna Venemaa hakkas ajama venestamispoliitikat, mis ei olnud soomlastele vastuvõetav Soome iseseisvub Pärast Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni kinnitas Soome parlament 6. detsembril 1917 iseseisvusdeklaratsiooni, mis tähendas Soome lahkulöömist Venemaast. 1918. aasta alguses toimus Soomes kodusõda, kus töölisklassi esindavad punased ning kodanlasi ja talupoegi esindavad valged võitlesid omavahel. Sõda lõppes 1918. aasta mais punaste kaotusega. Iseseisvast Soomest sai vabariik,
saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused. Edasiste sammude kavandamiseks viidi Vene senaatori Nikolai Manasseini juhtimisel 1882.– 1883. aastal Balti kubermangudes läbi Manasseini revisjon, mille aruanne rõhutas baltisakslaste jagamatut mõjuvõimu nii administratiiv-, majandus- kui ka kultuurisfääris. Samal aastal alustasid keskvõimud kavakindlat venestamispoliitikat, mis saavutas haripunkti 18. sajandi viimasel kümnendil. 1888. aastal ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega: senine saksa seisulik politseiorganisatsiooni asendati riiklikuga. 1889. aastal kehtestati Vene kohtusüsteem, kaotati seisuslikud kohtud ja maksvusele pääses kodanike õigusliku võrdsuse põhimõte; kohtuprotsessid muudeti avalikuks, loodi advokatuur. Uue talurahvaasutuste korraldusega seadis keskvõim järelevalveks
ning õhtul tekitas publikus ovatsiooni kultuurimajas ,,Kannel" esinenud Võru Sümfoonia Muusika Seltsi orkestri esitatud Eduard Tamme poolt linnale pühendatud juubelimarss ,,Võru linna 150. aasta juubelimarss". Seda pala esitati ka linna 200. sünnipäeval. Võru 200. juubelipidustused toimusid küll terve 1984. aasta vältel, kuid põhiliselt siiski augustis. See oli aeg, mil Eesti kuulus NSVL koosseisu, mis tähendas järjekordset 36 venestamispoliitikat. Lisaks linna 200. juubelile oli fookuses ka Nõukogude Liidu jaoks oluline sündmus fasistliku okupatsiooni vabanemise 40. aastapäeva tähistamine. See oli nii tähtis, et juubelipidustuste ajaks kutsuti Võrru palju kõrgeid külalisi ning mõningatel üritustel võis sõjaveteranide osakaal linnarahva varju jätta. Terve aasta vältel toimusid mitmed teaduskonverentsid, konkurssid ja mitmesugused üritused, kuid põhilise osa jäeti siiski augustisse. Juubelipidustuste avapaugu lõi 10
aastal viidi rahvuste esindajaid ning muutes seeläbi kogu läbi rahareform, kaotati kaardisüsteem ja piirkonna rahvuslikdemograafilist struktuuri. reguleeriti hinnakujundust. Kokkuvõttes ei Seega Nõukogude okupatsioon põhimõtteliselt kindlustanud nõukogulik sotsialism pikka aega jätkas Vene keisririigile iseloomulikku inimväärset elatustaset ei linna ega venestamispoliitikat. Aastail 194547 saabus maaelanikele. Eestisse elama umbes 180 000 mitteeestlast Ulatuslik migratsioon tõstatas keele ning aastail 195053 tuli lisaks veel vähemalt 33 probleemi (eriti Virumaa idaosas ja Tallinnas), 000. Eestlaste osatähtsus oma kodumaa mis tavaliselt lahenes vene keele kasuks. elanikkonna hulgas langes pärast 1949
Pärast seda tuleb pungliaine ning see ei saa enam legaliseeruda – tekitab konflikte. Pungikultuur küll teeb mingeid katseid ameltikku kutluuri jõuda, kuid see on seotud kuidagi vastasseidusega. Vastasseisud hakkavad jälle kuidagi üksteise peale ladestuma. o 1980 – vastasseisude välja plahvatamise aeg. Esiteks Nõukogude Eesti partei juhtkonnas on toimunud vahetus ja eesotsa oli saanud K. Vaino. Ta hakkas läbi viima venestamispoliitikat. Hakatakse propageerima kakskeelseid lasteaedu, prooviti viia Eesti koole vene keelele üle. See kõik tekitas pingeid. Vene ja eesti kogukonna suhe muutus pingelisemaks. Sellele tuli lisaks ansambel Propeller. Jalgpallimatši järel pidi Propeller esinema, kuid see keelati ära. See aga oli suur viga ning noorsoojõuk hakkas seal seetõttu märatsema. Nendele sündmustele järgneb kohe ka nn Neljakümne kiri (kus 40 kultuuritegelast kirjutavad kirja), mis
1945. aastal elas linnades kolmandik, 1953. aastal aga juba üle poole elanikkonnast. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustas linnaelanikkond juba 56,4% liiduvabariigi elanikkonnast. Käsumajanduse tagajärjed: Sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. Piiride "õgvendamise" järel muutus Eesti NSV üherahvuseliseks liiduvabariigiks, kuna absoluutse enamuse vabariigi elanike üldarvust (854 000) moodustasid eestlased, kuid olukord muutus. Jätkati venestamispoliitikat, aastail 1945-1947 saabus Eestisse elama 180 000 mitte-eestlast. Pärast küüditamist langes eestlaste osakaal veelgi rohkem. Majanduslik ummik 1980. aastatel: Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise. Keskkonna kahjustamine. Kirde-Eestis kaevandati 1980ndate aastatel umbes 23-24 miljonit tonni põlevkivi aastas. Mitme põllumajandus-, kalastus- ja tööstusettevõtte kasvavad tulud 1970
annaabi.ee 
