Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Johann Voldemar Jannsen nimetas tsensoreid "roakatsujateks" ja selgitas, et mõned
asjad jäävad ikka jalgupidi "kitsa värava" vahele kinni. 1869 viidi Liivimaal ilmuva
trükisõna tsenseerimine Riiga.
Trükiasjade peavalitsus suhtus Eesti Postimehesse soosivalt - kuna tsensor oli Riias,
lubati uudiseid võtta vene ja saksa lehtedest. Ka järeltsensuur oli Jannsenile soosiv,
kuna samal ajal võideldi vene ajakirjanduses balti erikorra vastu. Taoline poliitika
kestis Aleksander III venestamispoliitikani. Sakalat soosis Trükiasjade Peavalitsus
aga Eesti Postimehe vastu, mida peeti pastorite saksameelseks ajaleheks. Samal ajal
püüti arvestada kohalike saksa võimudega, nii ei saanud paljud taotlused luba.
Muide, samal ajal, kui räägime eestikeelse järjepideva ajakirjanduse algusaastatest, oli
baltisakslastel sündinud päevapress 1860 ilmuma hakanud "Revalsche Zeitung"
kujunes kõige reformimeelsemaks baltisaksa väljaandeks kogu 19. sajandi vältel.
annaabi.ee 
