aastal tulid taas võimule Nõukogude väed. • Taas loodi hävituspataljonid, mille nimeks sai Rahvakaitse ja 1949.a Bandiitide hävitajate pataljonid. • Märtsiküüditamine 1949.a, küüditati umbes 20 000 inimest. • Ettekäändeks toodi kulaklus Kolonisatsioon • 1945.aastal elas Eestis 850 000 inimest, kellest 98 % olid eestlased, enne II maailmasõda oli Eestis elanikke 1,13 miljonit. • Ametliku versiooni järgi toodi Eestisse tööjõudu, kuid see käis käsikäes venestamisega • Kui Nõukogude okupatsioon ei oleks 1991.a lõppenud, oleksime tänapäevani oma maal vähemuses Tänan kuulamast!
Venestamine Aleksander III hakkas läbi viima venestamist. Tänu sellele, et Balti erikorda ei oldud kinnitatud. Balti aadlikud kirjutasid Vene võimule kaebekirja, et tuleks ja lõpetataks rahvuslik liikumine. Seetõttu aga Vene võim leidis, et peab hakkama nii talupoegi, kui ka aadlikke venestama. Eesti kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimiaa omaks Mihhail Zinajev. Venestamisega kaasnenud muutused: Koolides hakati kõiki aineid õpetama vene keeles alates teisest talvest. Põhimõtteliselt aga koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu
1885-1913 aastatel Venemaa tööstus väga arenes ja sai väga kõrgele kohale Suuri tehaseid, kus töötas rohkem kui 5000 inimest oli ainult Peterburis rohkem kui Saksamaal ja USAs Venemaa oli teisel kohal pärast USA nafta tootmisel Üle 90% vajalikku toorainet toodeti Venemaal, mitte importeeriti Eksport oli suurem kui import, mis tõi riigile kõrged tulud. Venestamise poliitika 19. sajandil algas provintside venestamine, mis ebameeldis teistele rahvustele, sest hävis nende kultuuri Venestamisega algasid rahvusliikumised, mille põhieemärk oli lüüa oma vabariigid Rahvusliikus oli ka Eestis. Vene imperaatorid 19.sajandil Pavel 1 (6 november 1796 -- 11 märts 1801) Aleksander 1 (12 märts 1801 -- 19 november 1825) Nikolai 1 (12 detsember 1825 -- 18 veebruar 1855) Aleksander 2 (18 veebruar 1855 -- 1 märts 1881) Aleksaner 3 (1 märts 1881 -- 20 oktoober 1894) Nikolai 2 (20 oktoober 1894 -- 2 märts 1917) Venemaa 19.sajandi lõppus
probleeme isiklikus elus. Probleemid kurnavad inimest ja väsinuna ei saa head tööd teha. Eesti NSV-s toimus ulatuslik venestamine siis, kui Karl Vaino võimule sai. Venestamine seisnes suuresti selles, et koolides hakkas toimuma rohkem vene keele tunde ning ametlikes dokumentides (ka Eestisisestes asjades) püüti juurutada vene keele kasutamist. See ei teinud veel eestlusele nii palju kahju, kui venestamisega kaasnev uus range tsensuuri ja rahvusluse väljajuurimise laine. Siiski loeb lõpptulemus, mitte selleks tehtud töö. Eesti on praegu vaba, riigikeeleks on eesti keel ning kuulume läänemaailma. Esimese vabariigiga võrreldes on vaid muutunud inimeste mõtteviis. Eesti inimeste mõttelaad tahes-tahtmata nüristus aastatega: varem omanäolisest ja ettevõtlikust kultuurrahvast muutus osa paratamatult tuimaks töölisklassiks. Paguluses elavad Eesti kirjanikud, kunstnikud jm
rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Eestis laastati u 150 mõisahoonet. Sellele tegi lõpu karistussalkade saabumine, mille ohvriks langes Eestis palju inimesi. Tuhanded eesti avaliku elu tegelased põgenesid välismaale, tähtsamad eesti ajalehed suleti. 8. 1866. a vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, eestlased harjusid koosolekuid pidama ja kohut mõistma iseseisvalt. 10. Venestamisega seoses räägiti vähem eesti keelt, eestlaste kaasarääkimine vähenes. Kõikjale määrati tööle vene ametnikud, kogu asjaajamine muudeti vene keelseks. Kõik see oli suur löök ärkamisaja tegelastele.
4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised
andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku. Majanduselu 1870 1914 Raudteede rajamine. 1870. aastal sai valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. 1850. aastatel alanus talude päriseksostmine jätkus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Jätkus ka põlluharimise intensiivistumine
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned 18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja arvatud Vene impeerium, kes tegeles ääremaade venestamisega. Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda.
vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Pani aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. -J.Hurt (1839-1907): Eesti Aleksandrikooli peakomitees. Eesti Kirjameeste Seltsi president. Pildid isamaa sündinud asjust. -C.R.Jakobson(1841-1882): Kolm isamaakõnet. Asutas ajalehe Sakala. Oli baltisakslaste vastane. 11. Mis oli Manasseini revisjoni eesmärgiks? Koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. 12. Mis muutus venestamisega Eesti hariduses? Õppekeelekssai vene keel; õpetajad, kes piisavalt vene keelt ei osanud vallandati. 13.Miks omas Hugo Treffneri gümnaasium Eesti soost haritlaskonna kujunemisel suurt tähtsust? Sest siin sai ettevalmistuse suurem osa Tartu Ülikool õppima asunud eestlastest. 14.Millised tööstused arenesid Eestis 19 sajandi lõpul? tekstiili-, masina-, metalli- ja paberitööstus. 15.Mis olid 19.saj lõpul ja 20.saj alguses Eesti tähtsamaid sisse- ja väljaveosadamad
Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaarinstituudis, Mihhail Rostovtsevi Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgematel Naiskursustel. Antud ajaperioodil, seoses hariduse arenguga, hakkas jõudsasti edasi liikuma ka teadus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood. Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma vähesel määral ka baltisakslased, nt esimeste edukate südameoperatsioonidega. Arenes küll teadus, ent võõrvõimude käe all. Eestlastest teadlasi oli vähe ja kui neid sattus olema, tegelesid nad
ja Venemaa. Tagajärjena sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest. Balti erikord oli tähtis Eesti keele ja kultuuri säilimiseks. Usuvahetusliikumine algas selle pärast, et talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Vene võim oli alguses parem kuni kehtis Balti erikord, kuid hiljem, kui alustati venestamisega tundus Rootsi aeg parem. ,,Perno Postimehe" ilmumine, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, Eestlaste oma eepose ,,Kalevipoja" ilmumine, esimene üldlaulupidu, ,,Vanemuise" seltsi loomine. 6. Kreutzwald Avaldas Eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" Köler Tahtis tuua muutust senises Eesti ajaloo käsitluses, lähtus Jakobsoni
30a seal samal positsioonil. Brežnev ise oli vanaks jäämas ja andis riigi juhtimise üle oma lähikondlastele. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult. ● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama. Nõukogude armee: ● Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine.
Algasid rahvastreigid, toimus petitsioonide kampaania ja oma nõudmiste rahuldamiseks pöörduti tsaarivalitsuse poole. 16. okt toimus rahvakoosolek, kus sõdurid hoiatuseta rahva pihta tule avasid. 17. oktoober kirjutas Nikolai ll alla manifestile, millega andis rahvale kodanikuvabadused. 17. Milliste sündmustega on seotud: • von Sievers - Saksa ministeeriumile memorandomi esitamine • Sergei Sahhovskoi - seotud venestamisega, oli Eestimaa vürst, kelle eesmärgiks oli baltisaksa separatismi väljajuurimine • Mihhail Zinojvjev - venestamine, Liivimaa kindralleitnant, eesmärgiks koos Sergeiga baltisaksa separatismi väljajuurimine • Orlov - venestamine, likvideeris Vigala talurahvarahutused
arendamine, põllumeesteseltsid, sakala, mõõdukad Jannsen ja Hurtsik - baltisaksapoolsed, kirik, hariduse ja keele arendamine, Postimees EESTI 19. SAJANDI II POOLEL - Manasseini revisjon baltisakslased kaebasid et ei suuda eestlasi ja lätlasi ohjeldama manassein läks asja uurima 50 k kaebekirja baltisakslaste kohta taheti piirata bs võimu - Venestamisega kaasnenud ümberkorraldused saksa ametnikud asendati venelastega vene keel kui riigikeel TÜ venekeelne õigeusu levitamine nimede venestamine - eestlaste suhtumine venestamisesse venestamise poolt - Jakob Kõrv (whoo shee) BS poolt - harry jannsen eestlus - hurtsik
aastal. Eestis 1523 ja lõpeb Rootsi ajal. Reformatsiooni tulemusena sai valdavaks usuks protestantism. Suleti palju kloostreid ja ka kirikute siseilme muutus. Jutlustati õndsakssaamist ainult Jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. 5. Millal asutati Tartu Ülikool ja millise riigi poolt? 1. 1632. aastal, Rootsi 6. Millal kaotati eestlastel pärisorjus? 1. 1816. aastal venestamisega 7. Kes olid rahvusliku liikumise liidrid? 1. Jannsen 2. Jakobson 3. Hurt 8. Milliseid üritusi korraldati rahvusliku liikumise päevil? 1. Esimene üldlaulupidu 2. Aleksandrikooli organiseerimine 3. Rahvaluule kogumine 4. Kalevipoja väljaandmine 5. Vanemuise selts 9. Miks on rahvuslik liikumine tähtis? 1. ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja
ametlikule tsensuurile. Suleti ajalehed ning Eesti Kirjameese Selts 1893. Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni. Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid laulu- ja mänguseltsid, põllumeeste seltsid ja karskusseltsid. 24. Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman. Rahvuskultuuri teke rahvuslik kunst, kirjandus, teater, muusika. Grenztein Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama. Reiman Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine. Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts 26. Jaan Tõnisson ja tema tegevus ,,Postimehe" toimetajana. Tartu renessanss. Tõnissoni vaadete iseloomustus.
Ka hakati ehitama eraldi seltsimaju, millest maakohtades kujunesid uueagse seltsielu keskused. Venestamise kokkuvõte : Venestamine ei lõppenud 1890ndate aastatega, vaid kestis üldjoontes kuni Vene võimu lõpuni. Eestlased, seal hulgas rahvuslased, kohanesid uute olude ja nõudmistega, õppisid ära vene keele ja oskasid kasu lõigata laias impeeriumis ning selle pealinnas avanevatest karjäärivõimalustest. Pidev varjtud vägikaikavedu venestamisega muutus aga tugevneva eesti intelligentsi otsekui loomulikuks seisundiks, mis väsitas,aga ka õpetas. Kõige väärtuslikum õppetund oli muidugi see, et rahvusliku iseolemise taotlustes ei maksa mõistmist oodata ei sakslastelt ega venelastelt. EESTI JÕUAB XX SAJANDISSE Maamajandus · talude päriseksostmine jätkus (Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5 talumaast) · ümber kujunesid ka mõisad
3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889
1881 suri Aleksander II ja troonile asus Aleksander III. Algas venestamine ning rahvusliku ideoloogia levitamine oli rangelt keelatud. Piisava venekeelse elanikkonna puudumise tõttu eestikeelseid ajalehti veel sulgeda ei saanud, kuid avaldatavast materjalist ei tohtinud tavainimene mingit rahvuslikkust välja lugeda. Polnud äratajaid, polnud ka ärkajaid - manalateed olid läinud sellised suured rahvajuhid nagu Kreutzwald, Jakobson, Jannsen. Leidus ajalehti, mis läksid venestamisega kohe kaasa, aga oli ka neid, kes ajasid salaja "eesti asja" edasi. Tänu neile ning äratatud ja haritud Eesti rahvale saime raskustest üle. Enne I Maailmasõda "ärkasime" taas ning saime vabaks. 5 Kokkuvõte Selle peale, kui suurt rolli mängisid alates 1850. aastatest Eesti ja eestlaste elus teatud tegelased, ilmselt paljud meist ei mõtle. Teame, et Jannsen ja Jakobson olid tähtsad
rahvustunde ja vabaduspüüdluste kasvule ning õhutasid vihkamist sakslastest mõisaparunite vastu. Sealjuures on jäetud aga tähele panemata üks väga oluline põhjus: kõik see, millest kirjutasid ärkamisaja kirjanikud, oli kirjutatud Vene tsaarivõimu range tsentsuuri tingimustes, mis ei lubanud öelda ega kirjutada mitte ainsatki halba sõna venelaste ja valitseva tsaarivõimu kohta. See toimus ajal, kui eestlaste tärkavat rahvustunnet püüti lämmatada venestamisega, kui koolides ei tohtinud isegi vahetundide ajal eesti keeles rääkida, ajal mil Tartu esimesel laulupeol isegi tsaaririigi hümni laulmine eesti keeles ära keelati. Mõistatuslik Venemaa Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria
" Täitmisele kuulus rida korraldusi, mille eesmärk oli vene mõju suurendamine. Nii nagu Baltikumi keskmes Riias, nii tõusid uued vene koolid ka Tallinnas. 1871 asutati siin Aleksandri nimeline vene gümnaasium.16 1872 kinnitab Keiser Aleksander II riiginõukogu otsuse kreiskoolide reorganiseerimisest linnakoolideks, kus võetakse vastu 7-14 aastasi lapsi. Linnakoolideks muudetakse ka Tallinna ja Tartu vene õppekeelega elementaarkoolid. 3 Venestamisega kõrvuti tõstab eestlastes pead rahvuslik tundmus. Paljud koolmeistrid said oma rahvaharidusliku tegevusega tuntuks üle Eesti. Võimekate koolmeistrite töö tulemusena areneb keel ja kirjandus, saab hoo sisse koorilaul. Rahvusliku emakeelse kooli põhimõtted avalikustas Jakob Hurt 1869 ja 1870. Tema väljaütlemisel oli rahvuse püsimise eelduseks emakeelne haridus ja emakeelne kõrgkool. Rahva säilimine ei ole sõltuv rahva arvukusest vaid kultuuritahtest.18
polnud (Hurt Peterburgi) 1880. algas venestusaeg, mis levis ka Eestisse. Alexander II suri, Alexander III. Venestusaeg: (kestis kuni ~20sajandi algus) Alex.III 1881. Esimene Vene valitseja, kes jättis kinnitamata Balti-Saksa aadlike privileegid. Eesti-Saksa ametnikud, kes venekeelt ei osanud lasti lahti. Kaotati ära talurahvakohus. Ametikeeleks ainult vene keel. Ehitati kirikuid ja kloostreid, et näidata kes on peremees. Suur osa läks venestamisega kaasa. Venestuse vastu võitlejaid oli vähe., nad koondusid kirikuõpetaja Villem Reimani ümber, kes hoidis ikka üleval rahvusliku vaimustust. Ta on kirjutanud I eestikeelse ajalooraamatu. Ta edendas ka karsklusliikumist. Eesti Üliõpilaste Selts, seal suheldi eesti keeles., 1884. Otepää kirikus pühitseti EÜS-I lipuks sinimustvalge lipp. 1894. Alex III suri, troonile Nikolai II, oli kuni ~1917. Pmst venestus jäi alles, aga uueks rahvusliku liikumise keskuseks sai Eesti
Sisse veeti masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Välja vilja, lina ja puitu. Sisekaubandus suurenes, kuna talurahva maksejõulisus kasvas. Mõisatest kujunesid suurmajandid, kus töötasid ainult palgatöölised. Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstus (Volta, Dvigental), paberitööstus (Waldhof Pärnus). Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse. 1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa
Teine grupp olid naised: võitlesid valimisõiguse eest, sest neil see praktiliselt puudus. Valimisõigus oli juba Uus-Meremaal ja Soomes (Soome Suurvürstiriik Venemaa koosseisus). 20. sajandi algust iseloomustab rassism. Valge rassi üleolek teistest rassidest. Iseloomulik on ka sovinism ehk marurahvuslus. Kasutatakse suurte rahvuste suhtes. Oli Saksamaal väga levinud, väljendus Saksa riigis elavate poolakate ja prantslaste suhtes. Oli ka Venemaal, väljendus venestamisega, mis algas 1881, vene keele ja õigeusu pealesurumine Antisemitism juudivaenulikus. Mitte segi ajada rassismiga, sest juudid pole rass! 20. sajandi alguses oli omane Venemaale. Juudid tohtisid elada vaid teatud piirkonnas ehk läänekubermangudes. Nad ei tohtinud Venemaal maad omada, seega ei saanud põllumajandusega tegeleda, pidi tegelema käsitöö või haridusega. Lisaks oli antisemitismi palju Prantsusmaal. Võib täheldada ka Viinis. Ameerika unelm
hõõgus, kuni ta vabadusesõja ajal lõi uuesti võimsalt loitma". Jakobson oli sakslaste vastu võideldes venelastele toetunud. Ta ei uskunud mitte, et venelased ise ka võiksid kunagi eesti rahvusele kardetavaks, jah, veel kardetavamaks saada kui vihatud sakslased. Aleksander Teise, selle vabastaja tsaari valitsuse ajal näis see võimatu olevat. Nüüd tuli aga Aleksander Kolmanda aeg oma brutaalselt vägivaldse venestamisega, milles sakslaste ümberrahvustamise püüded kaugelt üle trumbati. Kokkuvõte Carl Robert Jakobsoni suutis täita oma eesmärgi muuta Eesti elu uueks. CRJ oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi.
segadust. Varasemalt mitmed rahvastiku liikumise juhtfiguurid olid uskunud, et vene keskvõimu abil on võimalik parandada eestlaste olukoda (Piirata sakslaste võimu, anda rohkem õigusi eestlastele jne). Reformide lõpptulemust ei kiidetud heaks eesti seltskonna poolt. Haldusreformi eestlased suhtusid positiivselt, sest balti-saksa mõju oluliselt vähenes. Venestamine pidurdas Eesti rahvusliku liikumist, mitmed tegelased läksid venestamisega kaasa. Villem Reiman (1861-1917)- Kolga-Jaani kiriku õpetaja, pastor. Mitmekülgne ühiskonna tegelane, kirjanik. Aktiivne Eesti rahvusliku kultuuri arendaja. Ise luges end Jakob Hurda õpilaseks. 1888- Eesti rahvaluule kogumine (Jakob Hurt), üle 400 inimese kogusid materjali. Saadi üle 120 000 lehe materjali (Maailma suuremaid kogusid). Reformide tagajärjed: Halduskorra reformid vähendasid balti-saksa võimu.
Tervikuna rahavstikus oli õigeusku 10% eestimaal ja liivimaal kokku, liviimaal oli rohkem, luterlasi oli ülejäänud 90%. Ka venestusajal tekkis tendents, et kui osa oli läinud talupoegadest õigeusku, siis sooviti tagasi luterlikku minna, kuid see oli rangelt keelatud. Eesti ühiskonna reageering venestusreformidele- Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga
2) Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjadesse vähenes veelgi. 2) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 3) baltisaksa aadli omavalitsus jätkas tegevust, kuid piiratud kujul, sest venekeele osakamatud lasti lahti. 4) Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati sisse talurahvaasjade komissaarid. 4) osade linnade nimed muudeti venekeelseks näiteks Reval→ Revel, Dorpat (Tartu) → Jurjev jne ¤ venestamisega algasid ulatuslikud poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused ¤ kõige suuremat kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine: 1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus. Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle 3) suleti Eesti Kirjameeste Selts
Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus 1880ndad. Eduard Vilde Kui järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algusaastaks loeme Perno Postimehe sündi 1857, siis alates Sakala tulekust 1878 hakkab Eesti- ja Liivimaal ilmuma teisigi ajalehti, mida toimetasid nimekad rahvuslikud tegelased: Karl August Hermann (Eesti Postimees, Postimees), Ado Grenzstein* (Eesti Postimees, Olevik), Jaak Järv (Virulane), Jakob Kõrv (Valgus). Viimane tegelane läks äri nimel venestamisega kohe kaasa ja nö sõi välja Jaak Järve Virulase. Virulases sai aga alguse ühe nimeka kirjaniku karjäär: Eduard Vilde 1865-1933 Vildel peatume mõne sõnaga sellepärast, et ta iseloomustab väga ilmekalt oma ajastut. Võiks isegi öelda, et ta oli möödunud sajandivahetuse parim ajakirjanik, kuna ta valdas keelt niivõrd hästi. Kirjanik ja ajakirjanik ühes isikus, nii see tol ajal tihtipeale oligi. Vilde oli oma ajastu üks pikema staaziga ajakirjanikke, kes
baltisakslaste seisukohtade vastu mis alandasid läti rahvast. 1873Kutsuti Riias kokku esimene üle lätiline läti õpetajate kongress, ja tema valiti selle juhatajaks. Luua oma rahvuslik kultuur, haridus taseme tõstmine. Pärast seda Kronvalds vahetas töö ja elukohta , lahkus Tartus, asus tööle läti aladele, kihelkonna koolis. Kronvaldsi juhtiv tegevus ei kestnud kaua 1875 suri ootamatult. 1880 tagasilöök läti rahvuslikule liikumisele, seoses venestamisega. Impeeriumi erinevate osade unifitseeruine, vene keele peale surumine, vene ametnike sissevedu läti aladele, keskvõimu korralduste olulisemaks muutumine, kaasnes sellega rahvusliku liikumise tagasi tõrjumine, nähti ohtu selles. Rahvuslik liikumine andis oma korda olulise tõuke läti kultuurielule, kirjanduse ja teatri ning muusika alal. Sündis läti rahvuslik kirjandus, patriootlikus isamaaluules. Lätlastel oli isegi olemas
Langeti lahingutes, haiguste tõttu ja õnnetuste tõttu. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus: Patriotismipuhang: Sõjapuhkemisega kaasnes lühiajaline vaimustus. Patriotism ja lootus, et sõda ei kesta kaua. Arvati, et sõda ei saanud kesta kauem kui paar kuud. Samasugused meeleolud olid Eestis. Kardeti samuti vene sovenistliku liikumist, kuid elati venelastega juba 200 aastat ning arvati, et saavad hakkama uue venestamisega. Ilmasõda muudab senist maailmakorda demokraatlikumaks, inimlikumaks. Sõjalõppedes kasvavad väike rahvuse õigused. 1914. aastal eesti noormehed läksid Vene sõjaväkke, ilma kutseta. Mobiliseeritud mehi saadeti suure vaimustusega, anti kingitusi, anti palju toitu ning neid käisid ära saatmas orkestrid ja laulukoorid. Patriotism ei levinud kaua, seda kauem sõda kestis seda vähem lootust oli.
annaabi.ee 
