Käbin ja K. Vaino? Millal oli nende võimuperioodid? Iseloomusta. (52, 53) N. Karotamm juhtis EKP-d 1944-1950 - Täitis Moskva korraldusi, samas aga mõtles ka eestlaste heaolule. Kõrvaldati võimult, sest teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. J. Käbin 1950-1978 ajas laveerimispoliitikat, ta oli moskvakuulekam, ajas Moskva-meelset poliitikat kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. K. Vaino 1978-1988. Alustas uut venestamisaega. Üdini Moskva-meelne. 21. Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis? (52) 1944a Eesti territooriumist eraldati Narva jõe tagune ala ja endine Petserimaa ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 22. Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus? Miks võib seda pidada murranguliseks? 52, 53) 1950. aastal, seal vabastati Karotamm ametist. Pärast seda läks võim karmimaks. 23. Milles avaldus vastupanu Nõukogude võimule? Kuidas reageeris sellele võim
hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli, põhikirja järgi nad õpetasid kuidas pidutseda ja järgida karskus eluviise, kuid tegelikult tegelesid üldise rahvusliku kultuurse harimisega. Tekkisid Põllumeeste seltsid, 1895. aastal tegutsesid 10 põllumeeste seltsi. Nad üleelasid venestamisaega kergelt, kuna neid esindati kui erialase töövaldkonnaga tegelevaid inimesi, kes ei tegele poliitikaga. Pöördepunktiks sai aasta 1898. aasta, sel aastal Vene keskvalitsus kinnitas Eesti põllumeeste seltside põhikirja, mis muutis põllumeeste seltside rajamist kergemaks. Tartu Eesti põllumeeste seltsi esimeheks valiti Jaan Tõnissoni, lükkas uue hoo sisse. Kutsuti kokku esimene üle eestiline põllukongress. 1900. aastal korraldati Tartus esimene põllutööde suurnäitlus.