U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju
Sein oli kas püstpostide vahele punutud v isegi rõhtpalkidest laotud. Kammkeraamika ajajärk oli püügimajanduse, st küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Ometi külvati just tollal esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest-kaera õietolmu näol-pärinevad nimelt 4000.a eKr P-ja Lääne-Eestist. Nöörkeraamika ja venekirved *.... Hakkas eestis levima u 3000 a eKr. Esimene nimi tuleb nööri vajutusjälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi-e venekujulistest kivikirvestest. Asulad ei paiknenud veekogude ääres, vaid rohkem sisemaal.Põhitoidu sai venekirveste rahvas põllult. *Nöörkeraamikal on üks oluline omadus- see on alt sile ja seega paslik lauale asetamiseks. See on vihjeks,et venekirvestekultuuri rahva tubane elu oli sammu võrra arenenum, hõlmates laudu ja külmkappe ka toole ning magamisseadmeid. *Kiviaja lõpus õpiti Eestis kangast kuduma. *tähtsamaks ihukatteks, eriti talvel, jäi ilmselgelt kauaks nahk, muutus tekstiili
annaabi.ee 
