Eesti kirjanduse ajalugu II
30ndatel
hakkavad tulema ka lüürilised luuletused (armastuslüürikat ei kohta) hiljem tuleb küll
armastusluulet ette, kuid ei saa kunagi traditsiooniliseks armastusluuletajaks. Alver pole
tüüpilises naisrollis tugevad meesjooned ja raudsed kõlad (külma metalli motiivid, külmad
kaugused, külmad kõrgused).
Talvikule ja Alverile on mõlemale oluline prantsuse- ja venesümbolism. Alverile on olulise
tähendusega 19nda sajandi keskpaiga kõrgromantiline luule (venekirjandus Puskin ,,Jevgeni
Onegin").
40ndate alguses kaugeneb tumedatest toonidest ja hakkab kõlama ka rahvuslik alatoon. Tekib
selleaegses luules haakumist ka Juhan Liiviga. Kuigi sümbolistlikud kõlad järkuvad, liigub
Alver maale lähemale tuleb rohkem loodusetunnetust ja olustikukirjeldust. Samas ei saa
kuidagi täheldada, et ta saaks sõbraks selle poeetikaga, mida Nõukogude võim juurutab. Kui