Läti ajalugu
1914 aastaks
suurimaks linnaks tõusis Riia kus elas kolmandik või rohkem läti linna elanikest, üle 500 tuhande
läti elaniku.
Oluline on ka läti rahvuslik koosseis, 19 saj alguses hinnanguliselt ligi 90 % oli rahvuslikul
kuulumisel lätlased, 1897 aastaks oli lätlaste % 68 langenud, muud rahvused olid väga
kindlustatud.1897 aastal u 80 % venelasi, 7 % baltisakslasi , ja 5 % juute. 20 saj lalguses
muudatused, tööstuse indrustrialiseerimine, jätkus venestamine , veneametnikkonna kasv,
tööstustööliste kasv, latgale aladele toodi sisse mõni tuhat vene talupoegade perekonda ja kuramaale
toodi u 20 tuhat saksa talupoega. Läti majanduses domineeris põllumajandus, agraartööstusmaa,
põllumajandus jagunes kaheks: suurmaa pidamine(mõisamaamajandus) ja väikemaa pidamine
(talumajandus). Mõisatel kuulus u 49% kõikidest maadest , taludele 38 %. Kui vaadata külvi pinda
siis mõisate osakaal langes u 25 %. Põllumajandus loomade arvukuselt mõisatele kuuluvatele