(0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele?

venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Modernne ühiskond, sotsiaalne kihistumine

Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii  üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele,  ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev  positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele  majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid?

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Essee: Mitte-eestlastest

Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist ­ millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu,

Eesti ühiskond ja poliitika

18

doc

Alusõppe uurimistöö

SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17  1. Sissejuhatus

Avaliku sektori ökonoomika

5

doc

Diskrimineerimine Eesti ühiskonnas

isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist ning selline praktika on seaduslike vahendite alusel objektiivselt õigustamatu (Mida tähendab diskrimineerimine?). Peamine tähelepanu on suunatud soolisele võrdõiguslikkusele, vähemusrahvuste õigustele ning puuetega inimeste õigustele, kuid käsitletakse ka seksuaalvähemuste positsiooni ühiskonnas ja vanuselist diskrimineerimist. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta

Maasotsioloogia

27

doc

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on

Euroopa integratsioon

35

doc

Keskerakond

loomine; solidaarsuse printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. Demokraatia arendamine Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia ,,valmis saanud", on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana. 1. Parlamentaarne demokraatia. Peame vajalikuks parlamentaarse demokraatia jätkuvat täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse

Ühiskonnaõpetus

13

pdf

Juudid

elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid juudid oma riigi ja sestpeale on nad otsinud varjupaika mujalt. Paguluses kompenseeris omariikluse puudumist juudi kultuuripärandi visa säilitamine. Tekkis nn tekstitsivilisatsioon,

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)