Füüsika üldmudelid
arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis
ka nende suund (omavad ruumis suunda).
3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA
MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse
positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus
negatiivne ehk „-„-ga.
4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE/LAHUTAMISE
NING VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID –
Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid
vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit.
5)ERISTAB FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST (MATEMAATIKA ON KÕIGI KVANTI-
TATIIVKIRJELDUSTE UNIVERSAALNE KEEL, FÜÜSIKA PEAB AGA ALATI
SÄILITAMA SEOSE LOODUSEGA) – Füüsika laenab matemaatikast valemeid. Valemeid
on 2 tüüpi: def. valemid ja seose valemid
annaabi.ee 
