Windows arvuti Pasco Capstone tarkvaraga või nutiseade SParkvue äpiga (hästi sobib tavaline kaasaegne mobiiltelefon) Skeem: Teoreetilised alused: Jäik keha on staatilises tasakaalus kui üheaegselt on täidetud kolm järgmist tingimust: Kõikide kehale mõjuvate väliste jõudude vektorsumma on null. Kõigi kehale mõjuvate väliste jõumomentide vektorsumma suvalise punkti suhtes on null. Keha liikumishulk on null. Matemaatiliselt saame selle kirja panna järgnevalt: n ∑ → Fi=0 i n ∑ →M i=0 i=1
m mass Molekulaarjõud Fh hõõrdejõu suurus k hõõrdetegur N rõhumisjõu suurus Tuumajõud Ft tuumajõud r kaugus tuuma keskpunktist r0 tuuma raadius Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p liikumishulk m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori u heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V väikese kuubi ruumala n osakeste arv kuubis m ühe osakese mass t ajahetk v osakese kiirus vy kiiruse y-telje suunaline komponent t väike ajavahemik p liikumishulga muut 3 F seinale mõjuva jõu suurus y kuubi külje pikkus Py rõhk kuubi ühele tahule P kogurõhk II
Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool. Rikkevoolu kaitselüliti ehk rikkevoolukaitse- on kaitseseade, on ette nähtud elektriahela väljalülitamise juhul, kui võrgust tarbija juurde kulgevate ja tagasitulevate voolu vektorsumma erinevus läheb rikkevoolu kaitselüliti rakendumisvoolust suuremaks. Rikkevoolu kaitselüliti tööpõhimõtte on kaitsta inimesi ja loomi tekitatud rikkevoolu kahjude eest. Elektriarvesti- on mõõteriist, mis mõõdab tarbitud või toodetud elektrienergiat. Tarbitud elektrienergia loetakse digitaalsignaaliga iga tunni järel. Elektrinäidikult on meil võimalik näha LCD- või LED- ekraanilt, kus vahelduvad öise ja päevase tarbimise KWH (kilovatttunnid) iga veerand minuti tagant
· Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused Väljad ei sega teineteist Väljal on energia Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade liikumisoleku muutumist põhjustab resultantjõud ehk jõudude vektorsumma. Elektromagnetväli sisaldab endas energiat, mis levib elektromagnetlainetena. Aine ja väli võivad vastastikku teineteiseks muutuda. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatute laengute välja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad omadused · pidev ja katkematu · mõjuulatus on lõplik · levib kiirusega 300 000 km/s · vahendab laengute vastastikmõju
See sõltub pindade siledusest ja materjalist. Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12. Newtoni III seadus Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 13. Mis on impulss, tähis, ühik, valem Keha impulsiks nim. vektorsuurust, mis avaldub massi ja kiiruse korrutamisega. Tähis on p. P= m*v ühik= 1 kg* m / s 14. Sõnasta impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemis on süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma nende mistahes vastasmõjul jääv. 15. Kiirenduse tähis ja ühik Tähis on a. Ühik m/s² km/h² 16. Ül gravitatsiooni peale. F=G * m1* m2 / r² G= 6,67×10¹¹ N·m² / kg² 17. Ül N II seaduse peale F=m*a 18. Ül elastsusjõu peale F= k* l 19. Ül hõrdejõu peale Fh= *N
pöördvõrdeline massiga. Deffineeri jõuühik, mis on jõuühikuks ja mida tähendab? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust .Jõuühikuks nimetatakse klassikalise mehaanika jarajaks Newtonit.(1N=1kg korda 1m/s) Mis on resutantjõud ja kuidas see saavutatakse? Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib asendada selle ühe jõuga, mille mõju on sama kui kõikide mõju kokku. Teisesõnaga jõudude vektorsumma. Kui keha resultatjõud võrdub nullliga siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni kolmas seadus a1m1= A2m2 a1m1=- a2m2 F1=-F2 Kaks keha mõjutavad teineteist absouluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega. Nt. Laud mõjutab sind sama jõuga millega sina mõjutad lauda. Jõud on alati olemuselt ühesugused ehk siis ühte liiki(kas mõlemad elastsusjõud, või siis muud jõud)
Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus ja valem koos seletustega. m1v1' - m1v1 + m2v2' -m2v2 = 0, kus m1,m2 - kehade massid, v1 - esimese keha kiirus enne vastastikmõju, v2 - teise keha kiirus enne vastastikmõju, v1' - esimese keha kiirus pärast vastastikmõju, v2' - teise keha kiirus pärast vastastikmõju. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (kogu impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv suurus. 4. Gravitatsiooniseaduse sõnastus ja valem. Seletused, ühikud. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F= G. (m1.m2):r2, kus F - gravitatsioonijõud (N), m1 ja m2 - kehade massid (kg), r - kehadevaheline kaugus (m), G - matemaatiliselt võrdetegur, mida selles valemis nim. gravitatsioonkonstandiks
Kehade vastastikmõju korral võib ühe keha impulss osaliselt või täielikult üle kanduda teisele kehale. Kui kehade süsteemile ei mõju välisjõudusid, nimetatakse sellist süsteemi suletud süsteemiks. Suletud süsteemis jääb kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (geomeetriline summa) jäävaks sellesse süsteemi kuuluvate kehade mis tahes omavahelise vastastikmõju korral. Seda fundamentaalset loodusseadust nimetatakse impulsi jäävuse seaduseks. Seadus järeldub Newtoni teisest ja kolmandast seadusest. Vaatleme kahte suletud süsteemi kuuluvat vastastikmõjus olevat keha. Nende kehade vahelisi jõudusid tähistame ja . Newtoni kolmanda seaduse järgi .
| Kõverjooneliselt liigub keha ainlt kesktõmbejõu mõju s.o. kõveruse keskpunkti poole suunatud jõud, mis on liikumissuunaga, tööd ei tee, kiirust ei uuenda ega vähenda, muudab ainule liikumissuunda. Kesktõmbejõud ei ole uus jõuliik, selleks võib olla iga jõuliik. 1)gravitatsioonijõud,kuule, tehiskaaslastele maal 2)hõõrdejõud(kurvides sõitvale sõidukile) 3)elastsusjõud(hoorattale, käijale). Kaldkurvides on kesktõmbejõuks hõõrdejõu ja teepinna elastsusjõu summa vektorsumma. Kesktõmbekiirendus a näitab, kui kiiresti kiiruse suund muutub. a ei põhjusta kiiruse suurenemist ega vähenemist vaid näitab suuna muutumise kiirust. Perioodiks T nim ühe ringi läbimise aega, ühik 1s. Sageduseks f nim ajaühikus läbitud ringide või pöörete arvu, ühik SI-süsteemis 1p/s ehk 1s , tehnikas p/min. Sagedus ja periood on pöördvõrelised.. Kiirus v on alati kõverjooneline puutuja suunaline ning näitab ajaühikus läbitud tee (kaare) pikkust
I osa Kas on võimalik, et aerodünaamiline kogujõud on risti õhuvooluga? Definitsiooni järgi on takistusjõud selline aerodünaamilise kogujõu komponent, mis mõjub paralleelselt õhuvooluga. Aerodünaamiline kogujõud on aga tõste- ja takistusjõu vektorsumma. Kuitahes suur ka tõstejõud poleks, ei saa takistusjõud kunagi võrduda nulliga, mistõttu aerodünaamiline kogujõud ei saa koosneda vaid tõstejõust ega olla seega õhuvooluga täiesti risti. Õige vastus on: ei, sest takistusjõud ei võrdu liikumisel kunagi nulliga. Kas on võimalik, et voolujoon pöördub 180 kraadi tagasi? Voolujoone suuna muutus pole põhimõtteliselt küll millegagi piiratud, kuid tuleb arvestada, et reaalne
Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et olekd rahuldatud tingimus Sd < Rd kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja Rd on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist
Fx Joonis 1. Me võime tirida mingit objekti jõuga F , aga samamoodi kahe jõuga Fx ja Fy ning objekt liigub mõlemal juhul täpselt ühtemoodi. Newtoni seadused Newtoni I seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Jõud on tasakaalus siis, kui nende vektorsumma on null ehk kehale mõjuv resultantjõud on null. Erijuhul keha seisab paigal. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha omadus säilitada oma liikumise olekut. Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni I seadus (aga nagu tagapool selgub, ka teised Newtoni seadused). Iga inertsiaalsüsteem liigub teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva (resultant)jõuga ja pöördvõrdeline keha
kui tegu ei ole ühedimensionaalse liikumisega, on keerukama liikumise lahutamine mitmeks sõltumatuks liikumiseks alati kasulik, kui need liikumised on eraldi võttes lihtsalt kirjeldatavad. Ka antud näites me vaatasime paadi liikumist risti vooluga ja liikumist voolu sihis eraldi. Nende kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes on joonisel kujutatud punktiirjoone sihis, kusjuures paadi tegelik kiirus on ristsihiliste kiiruste vektorsumma r r r v = v1 + v 2 . Vaatamata r sellele, et sõudjad hoiavad paati kogu aeg vooluga risti, liigub paat tegelikult kiiruse v suunas. Juhul kui meid huvitab paadi tegelik kiirus, saame selle ristsihiliste kiiruste korral arvutada valemist v = v12 + v22 . 8 Näidisülesanne 6. Jõel, mille laius on 80 meetrit, liigub paat vastaskaldale lühimat teed pidi. Paadi kiirus vee suhtes on 1,5 m/s, voolu kiirus on 1,2 m/s
selle jõumoment punkti O suhtes = Fl on võrdne jõu suuruse F ja jõu õla l korrutisega: Kokkuleppeliselt on jõumoment positiivne, kui ta pöörab keha vastupäeva, ja negatiivne, kui päripäeva. Üldjuhul arvutatakse jõumoment = r ×F jõu rakendamise punkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutise abil. Jõumomendi vektor ühtib jõu vektori suunaga. 106. Millal on keha tasakaalus? Siis kui : Välisjõudude vektorsumma on null. Välisjõudude poolt põhjustatud jõumomentide vektorsumma peab olema iga punkti r1 F1 =r2 F2 suhtes null 107. Formuleerige kangi reegel. Kang on tasakaalus, kui mõjuva jõu F ja selle jõu õla r korrutis ühel pool pöörlemistelge on võrdne samasuguse korrutisega teisel pool pöörlemistelge 108. Mis on liikumishulga moment? Osakese liikumishulga moment punkti O suhtes on vektor, mida mõõdetakse osakese
induktiivsusest L ning mahtuvusest C § IGAL juhil on nii mahtuvus kui ka induktiivsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elelktrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt transformeerida ning saada sel teel nii kõrge- kui ka madalpinge elektrivõrke. IMPEDANTS: Kogu takistus Z (impedants) on aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuste XL ning XC vektorsumma. OHMI SEADUS vahelduvvoolu puhul, valem: TRANSFORMAATOR: Transformaator (trafo) (ladina keelsest "transformatore" muundama) on elektromagneetiline seade (energiamuundur) vahelduvvoolu pinge muutmiseks § Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Üldine energia ülekande reegel: Energiat tuleb üle kanda nii kõrge pingega ja nii madala vooluga kui võimalik. ELEKTROMAGNET LAINED JA OPTIKA,
süsteemide kohta ja kannab impulsi e. liikumishulga jäävuse seaduse nimetust: suletud mehhaanilise süsteemi impulss p on ajas jääv suurus. Seega sisejõud ei saa muuta süsteemi impulssi, kuigi nad muudavad üksikute süsteemi kuuluvate kehade impulssi. Süsteemi suletus ei tähenda seda, et välised kehad ei tohi üldse mõjutada süsteemi kehi, vaid välisjõudude vektorsumma peab olema null. Näiteks on kalda ääres seisva paadi ja selles seisva inimese raskusjõudude summa tasakaalustatud paadile vee poolt mõjuva üleslükkejõuga; kui inimene hüppab paadist kaldale, hakkab paat liikuma kaldast eemale, summaarne impulss on null, nagu see oli enne hüpet. Kui välisjõudude vektorsumma projektsioon mingile sihile on null, siis süsteemi impulsi vektori projektsioon sellele sihile on jääv, kuigi impulss tervikuna võib muutuda. Näiteks
süsteemide kohta ja kannab impulsi e. liikumishulga jäävuse seaduse nimetust: suletud mehhaanilise süsteemi impulss p on ajas jääv suurus. Seega sisejõud ei saa muuta süsteemi impulssi, kuigi nad muudavad üksikute süsteemi kuuluvate kehade impulssi. Süsteemi suletus ei tähenda seda, et välised kehad ei tohi üldse mõjutada süsteemi kehi, vaid välisjõudude vektorsumma peab olema null. Näiteks on kalda ääres seisva paadi ja selles seisva inimese raskusjõudude summa tasakaalustatud paadile vee poolt mõjuva üleslükkejõuga; kui inimene hüppab paadist kaldale, hakkab paat liikuma kaldast eemale, summaarne impulss on null, nagu see oli enne hüpet. Kui välisjõudude vektorsumma projektsioon mingile sihile on null, siis süsteemi impulsi vektori projektsioon sellele sihile on jääv, kuigi impulss tervikuna võib muutuda. Näiteks
sihiline ja takistusjõud Ft , mis on liikumisele vastassuunaline. Takistusjõud Ft ei ole siin mitte hõõrdejõud tavamõistes, vaid auto liikumist takistav jõud, millesse annab oma panuse tuuletakistus kui ka hõõrdumine auto rataste laagrites, samuti veerehõõre, tingituna rataste veeremisest, jt liikumist takistavad jõud. Lähtume Newtoni II seaduse üldisest vektorkujust r r Fk = m a , mille kohaselt autole mõjuv kogujõud on mootori veojõu ja takistusjõu vektorsumma r r r Fk = Fv + Ft . Seega r r r Fv + Ft = m a . Kirjutame selle välja skalaarkujul. Arvestades, et autole mõjuvad jõud on samasihilised kuid erisuunalised ja võttes kiirenduse suuna positiivseks, saame Fv - Ft = m a (Et takistusjõud on kiirendusega vastassuunaline, tuleb ta võtta miinusmärgiga). Kui auto saavutab paigalseisust aja t jooksul kiiruse v, on tema kiirendus v a= . t Asendades kiirenduse, saame mv Fv - Ft = , t
Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus. f a= m Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega f 12 =-f 21 . Mees on kärul ja tõmbab rakse esemega käru enda poole. Mehega käru liigub kiiremini. Jõud on sama aga mõjub erinevale poole. Kehtib ainult kahe keha korral. Resultantjõud Resultantjõud on kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. R=F1+F2, R-kehale mõjuv resultantjõud, F1;F2-kehale mõjuvad jõud. Auto sõidab mööda teed, soodustab veojõud. liikumisel mõjuvad talle takistavalt hõõrdejõud ja õhu takistusjõud. Gravitatsioon ja gravitatsiooniseadus Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed.
Jah. 194. Panna kirja esimene järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sisejõudude mõjust süsteemi masskeskme liikumisele. Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mingit mõju ei avalda. 195. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi masskeskme liikumise teoreemist. 1) Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mingit mõju ei avalda. 2) Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on võrdne nulliga, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3) Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4) Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese. 196. Panna kirja teine järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on süsteemi
Jah. 194. Panna kirja esimene järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sisejõudude mõjust süsteemi masskeskme liikumisele. Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mingit mõju ei avalda. 195. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi masskeskme liikumise teoreemist. 1) Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mingit mõju ei avalda. 2) Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on võrdne nulliga, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3) Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4) Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese. 196. Panna kirja teine järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on süsteemi
Fkesk = = 1,56 10 3 N t See on väga suur jõud ja võrdub ligikaudu 160 kg keha raskusega. Impulsi jäävuse seadus Kehade vastastikmõju korral võib ühe keha impulss osaliselt või täielikult üle kanduda teisele kehale. Kui kehade süsteemile ei mõju välisjõudusid, nimetatakse sellist süsteemi suletud süsteemiks. Suletud süsteemis jääb kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (geomeetriline summa) jäävaks sellesse süsteemi kuuluvate kehade mis tahes omavahelise vastastikmõju korral. Seda fundamentaalset loodusseadust nimetatakse impulsi jäävuse seaduseks. Seadus järeldub Newtoni teisest ja kolmandast seadusest. ja on kehade impulsid vastastikmõju algul, ja aga vastastikmõju lõpul. . Impulsi jäävuse seadus võimaldab paljudel juhtudel leida
siis välisjõud mõjutavad süsteemi masskeskme liikumist. 207. Panna kirja esimene järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu sisejõudude mõjust süsteemi masskeskme liikumisele. Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mõju ei avalda. 208. Panna lühidalt kirja järeldused süsteemi masskeskme liikumise teoreemist. 1. Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mõju ei avalda. 2. Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3. Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4. Iga liikumise saab jagada translatoorseks ja pöörlemiseks ümber masskeskme. Masskeskme teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta. 209
15 m/s. Milline potentsiaalne ja kineetiline energia on sellel kivil 2s pärast. Lahendus. Antud: Teeme joonise. m = 200 g = 0,2 kg h = 40 m v0 = 15 m/s t=2s g = 9,8 m/s 2 Ek = ?, Ep = ? Alustame kineetilisest energiast. Visatud keha liigub parabooli mööda, kusjuures horisontaalsuunas liigub ta jääva kiirusega v0 , vertikaalsuunas on aga tegemist vaba langemisega kiirusega vv = g t . Kogukiirus on erisuunaliste kiiruste vektorsumma, kiiruse väärtus aga v = v02 + (gt ) 2 . Kivi kineetiline energia ajahetkel t mv 2 m (v02 + ( gt ) 2 ) Ek = = . 2 2 Arvutamine annab tulemuseks 0,2 (152 + (9,8 2) 2 ) Ek = ( ) J = 61 J . 2 Edasi vaatame potentsiaalset energiat. Lugedes potentsiaalse energia maa pinnal võrdseks nulliga, oleks kõrgusel h' potentsiaalne energia Ep = mgh' .
Sirgete lõikepunkt annabki massikeskme asukoha. s↑t→ v↑t→ Newtoni seadused. Inerts ja inertsus. Resultantjõud. Newtoni II seaduse demonstreerimine. Jõud. Newtoni III seadus ja kolmas keha. Nähtust, mis seisneb kehade liikumiskiiruse jäävuses välisjõudude puudumisel nimetatakse inertsiks. Jõudude puudumist reaalsuses ei esine, aga samaväärne on olukord, kui resultantjõud on võrdne nulliga. Resultantjõud on kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsumma. Tihti unustatakse kehale mõjuvate jõudude korral ära kehale aluse või riputusvahendi poolt avaldatav elastsusjõud ehk toereaktsioon. Kui seda jõudu ei oleks, siis ei saaks ükski keha laual püsida, vaid kõik vajuksid raskusjõu toimel läbi laua. Sageli aetakse inertsi segamini inertsusega, aga seda ei tohi teha, sest inerts on nähtus, aga inertsus keha omadus. Inertsus on kõikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud
k12 e2 E 2 2 suhet nimetatakse ülekandeteguriks: 13. Trafo koormusolukord, pinge- ja vooluvõrrandid (voolude tasakaal). Kuna koormusel on mõlemas mähises nullist erinev vool siis tekitavad terassüdaamikus magnetvoo üheaegselt primaar ja sekunadaar magneetimisergutus kusjuures sekundaar- magneetimisergutus on südamiku demagneetiva toimega.Selgub et magneetimisergutuste vektorsumma on konstantnesuurus ja võrdne tühijooksu magneetimisergutusega.I1=I2+I0 Primaarne U1=-E1+I1(r1+jx1) I1=I2+I0 Sekundaarne U2-I2(r2+jx2) 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub sekundaarpinge U2 Sõltuvust U2 =f(I29 nimetatakse trafo väliskarakteristikuks. Sarnase sõltuvuse saame ka koormusteguri kaudu U2= f() Otstarbekohane on pingemuutus leida konstantse nimipinge suhtes. Arvestades seda, et U20=U1n , saame protsentuaalse
1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingimus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeriv ja stabiliseeriv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemendi või liite purunemisega ( va. väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et oleks rahuldatud tingimus Sd < Rd, kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja R d on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused nende arvutusvärtustega. 2.4. TUGEVUSARVUTUSE ALUSED. Kivimüüritis töötab väga hästi survele, halvemini nihkele, tõmbepinged tuleks müüritises vastu võtta armatuuriga. Konstruktsioonid arvutatakse tavaliselt idealiseeritud skeemide järgi. Alati võib eraldada
E d , stb - stabiilsust parandavate koormuste arvutuslike tulemite suurus. (2) Analüüsides konstruktsioonielemendi või liite purunemisega, stabiilsuskao või lubamatute deformatsioonidega kaasnevat piirolukorda, tuleb tagada, et E d Rd , (9a) kus: Ed - arvutusliku koormustulemi (nagu sisejõud või mitme sise- jõu ja momendi vektorsumma) väärtus; Rd - arvutuslik kandevõime. 9.4.2 Koormuskombinatsioonid (1) Iga koormusjuhtumi jaoks tuleb leida arvutuslikud koormustulemid Ed, võttes arvesse üheaegselt mõjuvate koormuste suurused järgmiselt: · Alalised ja ajutised arvutusolukorrad: alaliste koormuste arvutussuurused koos domineeriva muutuva koormuse arvutussuuruse ja muude koormuste esindussuurustega; · Avariiolukorrad: alaliste koormuste arvutussuurused koos domineeriva muutuva
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes,
annaabi.ee 
