2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab teatud f-n. Soetamiskulud on suuremad. 4. Võrguhaldussüsteem, (Võrguhaldussüsteemi võimalused.) Üldjuhul kasut. tuletiskaarte, mis saadakse teiste kaartide töötlemisel. 5
Keskonnaministeeriumile alluv Maa-amet. Tema ülesanne on mitmesuguste kaartide koostamise, uuendamise ja nendega ühiskonna varustamise kõrval ka maade hindamine, maakasutuse korraldamine, sellega seoutud infosüsteemide pidamine jms 7. Mille poolest sarnanevad ja erinevad vektor- ja rasterkaardid. Rasterkaardid-antakse kohateavaet edasi pikslitega. Enamjaolt passiivne, üksikuid objekte on keerulisem välja valida.Kasutatakse kaardimaterjalina keerukamates geoinfosüst, kaartide taustapilt Vektorkaardid-antakse kohateavet edasi objektide kaupa. Iga kujundit on võimalik eraldi välja valida ning muuta selle kuju ja väljanägemist.Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust
katsed e eksperimendid- looduses, laboris, tehn lahendused, 3. andmete analüüsimine ja järeldused 4. asukohtade määramine(keskkonna objektide abil, compass, geog koordinaatide, ristkoorinaatide, polaarkoordinaatide) 5. geog kaartide koostamine ja kasutamine arvutkaarte võimalik pidevalt uuendada, muuta detailsust(zoomida), interaktiivsus-päringud, võimalik kujundada liikumisi, kiiresti kopeeritavad, ainulaadsed, 3 tüüpi(rasterkaardid- info kihiti, vektorkaardid- jooned, nooled, maastikumudelid) Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad.
välisriigis; · Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilise personali ja nende pereliikmed, kes viibisid loendusmomendil välisriigis; · elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned, neis paiknevad korterid ja muud eluruumid (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooned ja neis paiknevad eluruumid). Loenduseks vajalikud rahvaloenduskaardid koostati digitaalsete vektorkaartidena . Vektorkaardid on ka loendustulemuste kartograafilise esitamise aluseks. Rahvaloenduskaardid ja loendusüksuste kaardidkoostati koostöös firmadega AS Eesti Kaardikeskus ning AS Regio ja kohalike omavalitsustega. Loenduse välitöödel osales 5400 loendajat , 1050 loendajate juhendajat ja ka 161 loendusringkonna juhatajat . Kõigile loendustöötajatele korraldati koolitus. Korraldati järelküsitlus , mis hõlmas ligikaudu 1% elanikest . Järelküsitlemiseks võeti juhuslik valim loendusjaoskondadest
5) Ortofoto atribuutidena näidatakse aeropildistamise aeg, piksli suurus maapinnal (GSD), värviskeem, kaardilehe normaalmõõtkava ja kaardilehe number vastavalt topograafiliste kaartide nomenklatuurile. 3.3 Välikaardistamine ja stereokaardistuse kontroll 3.3.1 Välikaardistuseks vajalikud lähteandmed Välikaardistus tähendab stereokaardistamise parandamist ja täiendamist välitöö ja ortofotode abil. Välikaardistamisel ongi esmasteks lähtematerjalideks ortofoto- ja vektorkaardid, kohanimede registrid (nende puudumisel kohalikke inimesei küsitledes ja kohalikest omavalitsustest kontrollides), kõlvikute ja piiride andmed. Samuti lähtutakse Eesti põhikaardi 1:10 000 digitaalkaardistamise juhendist. 3.3.2 Välitööd, andmete kontroll ja täiendamine Stereokaardistusest saadud elemente ei tohi uuesti digida ega nihutada. Vajaduse korral tuleb neid parandada ning üleliigsed elemendid kustutada. Välitööde käigus määratakse
annaabi.ee 
