✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Vektoriteks on nt. kiirus, jõud jne. Moodul – moodul on arvväärtus Skalaar – selleks nim. suuruseid, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest, need on nt. aeg, mass, töö, ruumala, pindala Kuidas liikumisi liigitatakse? Ühtlased ja mitteühtlased; ühtlase korral liikumine ei muutu, mitteühtlase korral muutub Vastastikmõju tabeli kaks esimest veergu! 1) Gravitatsiooniline - kõige esimene vastastikmõju liik, millega inimene kokku puutus.
Vektorite lahutamine - kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c, mis lahutatavaga liidetult annab vektori c e. c= a-b Ühe vektori lahutamisel teisest tuleb vähendatava ja lahutatava alguspunkt asetada samasse punkti. Vektori vahe alguspunkt on lahutatava vektori lõpppunkt a ja lõpppunkt vähendatava vektori lõpppunkt.
Vektorite liigitus – Vektoriaalne suurus on selline suurus mis peale temale vastava arvu on iseloomustatid ka veel suunaga nt jõud, kiirus jne. Vektorit kuj. sirgjoone lõiguna mille pikkus valitud mõõtkava juures vastab vektori arvulisele väärtusele ja suund langeb ühte vektori suunaga.
Vektorite liitmine on kommutatiivne, ehk ⃗ ⃗⃗ ⃗⃗ ⃗ 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks on see vajalik? Kuna vektorid on definitsiooni järgi mitme teljesuunalise liikumise ühendid, saab neid ka koordinaadistiku telgedesuunalis- teks vektoriteks lahutada.
Vektorite lahutamine – c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga – vektori a ja pos. skalaari n korrutiseks nim veketorit mille suurus on an ja mis on suunatud samuti nagu a. Jagatiseks a/n kus n>0 nim vektorit mille suurus on a/n ja mis on suunatud samuti nagu a
Vektorite liitmisel on kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel. Kolmnurga reegli järgi liitmisel tuleb teine vektor nihutada nii, et selle algus ühtiks esimese vektori lõpuga. Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor.
Vektoritop nimetatakse punkti P kohavektoriks vaadeldavas reeperis T = {O; T}. Punkti P koordinaatideks nimetatakse tema kohavektori koordinaate x1, .., xn ja tähistatakse P ( x1 ; x 2 ;..., x n ) . Seega punkti koordinaadid sõltuvad teljestiku valikust.
Vektorite liitmisel on kõige olulisemaks kolmnurga reegel (1), mida mitu korda järjest rakendades jõuame hulknurga reeglini. Kasulik on näidata ka rööpküliku reeglit (2). See töötab hästi, kui vektorid on juba ühisesse punkti rakendatud.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
