Järgmiseks teemaks kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust. Selles peatükis on välja toodud 6 aspekti, mis vajavad generaliseerimist. Kolmanda osa teemaks on generaliseerimis meetodid. Seal on 6 meetodit, millest on illustreeriv ja abistav joonis, mis seletab meetodid lahti. Peale kolmandat teemat kirjeldatakse generaliseerimis etappe GIS-i programmides, milleks on ArcGIS ja QGIS. Selles peatükis tuuakse täpsed juhised, kuidas raster- ja vektorandmeid generaliseerida. Viimases peatükis kirjeldatakse kahte algoritmi. Algoritmideks on Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm, mõlemad põhimõte on sama, kuid need algoritmid teevad erinevaks paar nüansi. Referaadis on toodud välja valdkondi, mis aitavad generaliseerimist mõista ja annavad ülevaate generaliseerimise kasutamisest. Generaliseerimine ja selle kasulikus Generaliseerimine on kaardi ruumiandmete detailsuse vähendamine, rõhutamine vastavalt
Nimetage kartograafias kasutatavat riistvara. a. Fotokaamera b. Mõõdistusinstrumendid c. Arvuti d. Printer-plotter e. Skänner f. Trükiseadmed 28. Mis on ruumiandmed? a. Kirjeldavad objekti kuju ja asukohta (antakse edasi koordinaatidega) b. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste omadustega või andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 29. Kirjeldage vektorandmeid. a. x,y,(z) koordinaatidel põhinev ruumimudel (punkt, joon, pind) b. geograafilise nähtuse liik antakse edasi graafiliste atribuutidega (kiht/layer, värv, joone laius/stiil, leppemärgi nimi, teksti font/kõrgus jne), tärkandmetega. c. Vektorandmed saadakse: digimisel, vektoreerimisel (digimise erijuht ehk automaatne digimine spetsiaalse tarkvara abil RASTER->VEKTOR) d
kindla andmeteisenduse liigiga – monofunktsionaalsed. Vektorprotsessoris rööpselt talitlevad funktsionaalüksuste konveierid moodustavad liini. Vektorregistrikogum Erinevalt mäluorienteeritud vektorprotsessorist, kus vahetult töödeldavad vektorandmed ja töötlusel saadud tulemid asuvad põhimälus, säilitatakse register orienteeritud vektorprotsessoris vahetult töödeldavad vektorandmeid ja töötlusel saadud tulemeid spetsiaalses vektorregistrikogumis. Kuna andmevahetus registritega toimub märksa kiiremini kui põhimäluga, siis saab suurendada aritmeetikakonveieris töödeldava info mahtu. Andmevahetus põhimälu ja vektorregistrite vahel toimub plokkide kaupa. Andmevahetus vektorregistrite ja aritmeetikakonveieri vahel toimub vektori elementida kaupa. Vektorregistrid moodustavad andmepuhvri põhimälu ja aritmeetikakonveieri vahel. Sellise
annaabi.ee 
