Eesti rahvariided
korraga. Tagasihoidliku suurusega olid sõled Põhja-Eestiski, seevastu Lõuna-Eestis sai sõle
suurus rikkuse ja uhkuse mõõdupuuks. Erakordselt suured on seto naiste sõled. Setu pruudil pidi
pulmas vähemalt kaks kilo hõbedat kaelas olema ja kui seda endal polnud, siis tuli laenata.
Preesid olid Põhja-Eestis suhteliselt väikesed, suurimad aga Põhja-Viljandimaal ja Põhja--
Tartumaal. Setod neid ei kandnud. Eriliselt hinnati silmadega preese. Silmadeks kasutati
veinipunaseid, harvem rohelisi klaastahukaid. Silmi oli tavaliselt kuus.
3
Piirkondlikud eripärad
Nelja peamise rühmana eristuvad 19. sajandiks Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared.
Piirkondliku rõivastuse iseärasused tulenesid muistsetest hõimuerinevustest ning hilisemast
ajaloolisest arengust, püsisid talurahva sunnismaisuse tõttu. Selgemini ilmnesid iseärasused
naiste rõivais.
annaabi.ee 
