Kahekümne nelja tuhande ruutmeetriga loss, mille seinad olid laotud ilma mördita ja sidumata kividest, peitis endas veel teatrit, võimsaid sissekäike igas neljas küljes ja suuri hoiukambreid (, mida nimetatakse ka ajakirjadeks). Hoiupaikades on tänapäevani säilinud suured savi vaasid pithoi. Neis hoiti õli, teri, kuivatatud kala, ube ja oliive. Enamus asju valmistati koha peal, kuna seal olid olemas teravilja veskid, õli- ja veinipressid. Pithoide all olid kivist augud, kus hoiti väärtuslikke ja kallemaid asju, nagu näiteks kulda. Tähelepanuväärsed on kreeta sambad need ei ole alt jämedad ja ülespoole ahenevad nagu Egiptuses või siis hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülalt alla ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Niisugust selleaegsele ehitus loogikale vasturääkivat joont võib pidada iseloomulikuks kogu kreeta kunstile seal valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivuse
Virastel, ringitüüp, mis kuulub traditsiooniliste laulude garnituuri, on tugev rütm. Gota või vira galego on veel rohkem energiline. Malhão ja perim toovad esile ilusate kohalike tüdrukute ilu, kes kannavad veetlevaid küstüüme, mida on mõnikord täiustatud kuldkäevõru või mingisuguse muu ehtega. Trás-os-Montes ja Beira Kogukonna elu pole täiesti kadunud nendest provintsidest, kus elu on raske. Ühisahjud, veskid ja veinipressid eksisteerivad veel. Tantsud, chula ja dança dos Pauliteiros, illustreerivad naise vähenõudlikku suhtumist tema sotsiaalsesse positsiooni. Beira Litoral, Estremadura ja Ribatejo Lõbustused mängivad elus väiksemat rolli, välja arvatud Ovar'i ja Nazaré vahel, kus vira ilmub uuesti. Virat tantsitakse kalapüüdjate poolt, ning virat koos oma vilunud tantsijatega on lõbus Nazarés olles vaadata ning veel rohkem
annaabi.ee 
