Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusi...
Imetletakse lihtrahva elujõudu. 6.Hollandi barokkmaal- ooduslähedane, pilt pidi olema sarnane kujutatava inimese või esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist
· Maalikunst 17.sajand. nõuti loodulähedust, sarnasust kujutavaga. Hollandis taheti näha kõike reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. Maastik ka nii nagu oli. · Peamised zanrid. Olustikumaal, mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus
toonides. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta sugestiivse ruumikujutuse. 2. Portreekunst- rahulolev, teovõimas ja energiline kodanik, sageli tehakse grupiportreed · Franz Hals sidus nii grupi kui ka üksikportreed mingi olustikulise tegevusega- oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Maalimislaad oli vaba ja hoogne. 3. Natüürmort- jahisaak, lillevaasid, vaagnad puuvilja ja muude toitudega, veinikarikad, vaibad jne. 4. Maastikumaal (eriline koht meremaalil) kujunes iseseisvaks zanriks. Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana- lüüs ei olnud talle mitte omaette eesmärgiks vaid ligimesearmastuse väljenduseks- mõistes kujutatavate nõrkusi ja andestades nende puudused
annaabi.ee 
