Abielutraditsioonid Eestis
kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma". Veimed ulatas saajale
pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka- ja kindapaar oli "täiend anded". Vaesem
pruut andis kas sukad või kindad, need olid "pooled anded". Pulma ametimehed said "suured
kimbud", kus olid särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena anti veimed ämmale- ja äiale, siis
said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Põhja-Eestis oli tuntud vakatants: iga
veimekimbusaaja pidi kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima.
Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega.
Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad, kapsasupp või liha
puudumine laualt. Märguandeks oli ka näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui sellest ei
aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et
pulmad on sedapuhku läbi ja kombeks oli lahkuda
annaabi.ee 
