Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: "Sugupooled peavad pulmi...". Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor kliitor). Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.
- Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed. Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. 6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene?
enda kõrvale kedagi endale toeks. Beethoven muidugi armus mitu korda aga ta hakkas ikka kõhklema. Tema rasket lapsepõlve on kindlasti teised inimesed tundnud kellel on elus raske aga selliseid kellel on eriline anne ja õnne, et elus midagi suurt saavutada on vähe ja temal oli see olemas, et saada kuulsaks ja tuntuks. Enamasti selline geenius nagu tema jääb üksikuks enamasti, sest temaga ei osata koos elada ja teda peetakse veidrikuks. Ta oskab midagi teistest nii palju paremini, et seda on rakse omaks võtta ja kergem on olla üksinda kui kuulata teistelt iniestelt milline sa oled ise teades kõige paremini kes sa tegelikult oled. Beethoveni looming oli seotud tema armastatud neidudega, muusika väljendab tugevaid emotsioone (armastust, kannatusi, lootust, kurbust) selleks, et klaveril saaks seda kõike väljendada ehitati tema idee põhjal klaverile pedaalid, sest ilma nendeta ei oleks see nii võimas ja tugev nagu see on
Lapsepõlves lugude loomine muutis tema iseloomu palju. Mozart võis jääda veidriku staatusesse kuna ta polnud nagu teised inimesed. Tänapäeval käitutakse teistsuguste inimestega sarnaselt, kes pole ''normaalsed''. Teistsuguseid inimesi räägitakse alati taga. Mozarti inimesena ei hinnatud, aga tema muusikat ülistati. Mozarti puhul hinnati tema muusikat rohkem kui teda ennast. Ta elu oleks võinud olla teistsugune, kui teda ennast oleks rohkem austatud. Teda peeti lihtsalt veidrikuks, kes kirjutas häid sümfooniaid ja muid palu. Mozarti peaks rohkem hindama, kuna tal lugusi on väga palju, aga Mozarti oli ainult üks ja tema lõi kõik need palad, mida tavainimene ise ei suudaks. Inimene on alati tähtsam, kui see, mida ta teeb. Kuulasin I perioodist Väike öömuusika 1. osa, mida ma olen ennevalt korduvalt kuulnud. Mulle viiulid väga ei meeldi. Tundus natukene jõuetu kuid tegemist on siiski tasemel palaga ja pidulikus seltskonnas kannatab küll kuulata.
Inimestega suhtlemiseks kasutas ta kaustikuid, mis on ka tänaseni säilinud. 1815 aastal suri tema vend, kes jättis oma poja hooldusõiguse Beethovenile. Noormees põhjustas talle kuni surmani tõsiseid hingelisi ja majanduslikke probleeme. 1813-1815 aastad räägivad Beethoveni elus tõsisest depressioonist ning ta oleks end otsekui tühjaks kirjutanud. Kuid Beethoveni hilisem looming sai tema elu kõrgpunktiks Viini seltskonnas peeti teda hulluks või vähemalt veidrikuks kuna ta kirus avalikult keisrit, Viini aadlit jne. Kuid Beethoveni suur soov oli ka perekonna loomine, mis tal ei õnnestunud. Ükski tema arvukatest romantilistest suhetest ei kujunenud püsivaks. Ta ei suutnud leida inimlikku õnne ning selle üheks põhjuseks oli tema raske loomus ja haigusest tingitud misantrooplik hoiak. Varajases loomingus lõi Beethoven enim klaverisonaate, valmisid ka kaks sümfooniat. Oma eluaastate keskel lõi ta nii sümfooniaid, klaverisonaate
Hitler vihkas püsivat tööd nin ta ei teinud katsetki omandada mingisugust elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise on öelnud, et tema Viinis elatud aastad(1909-1913) olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Adolf veetis palju aega raamatukogus. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkan juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. OSALEMINE I MAAILMASÕJAS 1913. a. kolis Hitler Münchenisse vältimaks minekut Austria sõjaväkke. 1914 pidi ta siiski vastama kutsele sõjaväkke minekuks, kuid ta kuulutati teenistusse kõlbmatuks. Rõhumisest hoolimata otsustas ta I maailmasõjas osaleda. 1918. a. otsustas astuda Saksa sõjaväkke. Sõjas oli ta skaut ja tapja.(sai ordeni)
Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas. Enamik toetajaist on surnud, Beethoven kirub ladvikut. Täielikult kurt, suhtleb ainult kirjalikult. Tervis halvenes iga aastaga maksahaigused, ilmselt põhjustatud alkoholismist, olid sagedased. Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX sümfoonia, Missa solemnise, viimastel eluaastatel ka mõned kvartetid, mis jäid ka tema nn. loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis
Neile näidati ka videot nende päevasest esinemisest, mis oli kohutav ja ajas tüdrukud veel enam marru, nad laulsin Arnole veel ühe laulu, mis sisaldas palju sõimusõnu ja vihkamist. Aga Arnole see meeldis, sest tema sai saate jaoks jälle head materjali. Lõpuks ütles ta tüdrukutele, et neile on töö eest lubatud ka veel kakskümmend viis eurot ja rinnamärk, mis oli väga hale summa kogu nende kannatuste eest. Teose mõte oligi näidata inimestele kui veidrikuks nad teles tehakse. Kuidas üldse ei hoolita inimtunnetest ja väntsutatakse neid nagu nukke, sundides tegema igasuguseid ebanormaalseid asju. Telesaate produstentidele ongi oluline ainult see, et saate formaat kutsuks teleri ette võimalikult palju inimesi, kes tagaksid saatele edu ja autoritele magusa palga. Ma jäin vaadatuga väga rahule ja olen kindel, et see meeldis ka teistele vaatajatele. Ma pole ennem Rakvere Teatri lavastusi näinud, aga kindlasti lähen jälle kui võimalus tuleb
College´is matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele väljasõitudele, mille üle rõõmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli väsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta väikesi tüdrukuid. Alice´il oli tema südames eriline koht. 1864. aasta jõuludeks kinkiski ta tüdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja pühendus fotograafiale ning lüürikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide või kirjade abil peretütardele läheneda tekitasid kahtlusi. Mõned kriitikud on püüdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja püstitanud küsimuse, kas häbeliku nohiku lähenemiskatsed väikestele tüdrukutele sõpruse raame ületada ei püüdnud. Aga Carrolli ja Alice´i vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vähematki tõendit. Carroll pidas Alice´iga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864
Oxfordi likooli Christ Church Collegeis matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le rmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli vsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta vikesi tdrukuid. Aliceil oli tema sdames eriline koht. 1864. aasta juludeks kinkiski ta tdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja phendus fotograafiale ning lrikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide vi kirjade abil perettardele lheneda tekitasid kahtlusi. Mned kriitikud on pdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja pstitanud ksimuse, kas hbeliku nohiku lhenemiskatsed vikestele tdrukutele spruse raame letada ei pdnud. Aga Carrolli ja Alicei vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vhematki tendit. Carroll pidas Aliceiga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta julukinki laenuks
Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer, vanatüdruk preili Michonneau, kes Vautrini paljastas, noor neiu Victorine Taillefer, kelle rikas isa oli ta hüljanud ning paljud teised, kes nii suurt tähelepanu teoses ei pälvinud. Pansioni rahvas ei sallinud isa Goriot' ning pidas teda veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid, keda arvati olevat tema armukesed ning vaadati viltu sellele, et sellised naised üldse taolist vanameest võiksid külastada. Üliõpilane Eugene oli väga huvitatud, mis tegelikult toimub ning selgitas välja, et need on Goriot' tütred ning ta on kõik oma vara neile jaganud, et tagada nende heaolu
müüma. Hitler tundis et ta on pettasaanud ning tegi Viini politseisse kaebuse. Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Esimene maailmasõda Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees, see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri
Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi suri märtsis 1911, kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. 2.5 Sõjavägi Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu,
Samal ajal kaotas Hitler orvupensioni, Kuna ta aga vihkas püsivat tööd, ei omandanud ühtegi ametit. Ta oli laisk ja tujukas, vähe sõpru ja tuttavaid. Ta ise on öelnud et aastad 1909-1913 mis on ta viinis elanud, on olnud kõige vähem õnnelikumad tema elus. Kuid need aastat olid kõige tähtsamad hitleri iseloomu ja vaadete kujunemisel. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kus ta aga ei olnud valiv selles millist raamatut lugeda. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Hitleri väljavaated Linzis oli olnud vähe juute, oma raamatus ütleb et ta ei olnud oma isa eluajal kuulnud sõna juut. Kuid siiski hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet juutide vastu. Viinis valitsenud ametnikelt omandas hitler usu aaria rassi üleolekusse. Hitler aga hakkas arvama et juudid on aarialaste vaenlased ning on süüdi majandusraskustes Saksamaal. Erinevalt seda mida ta oli
katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad 1909-1913 olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-
Beethoveni kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja partiootliku ajastu muusika. Pärast kahtekümmend sõja-aastat ja Viini kongressi suurlinna elu resigneerus järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism, väikekodanlik komfort ja biidermeierlik maitse. Kui sajandi esimesed tosin aastat olid andnud kaheksa sümfooniat, siis 1812 1824 kirjutas Beethoven vaid oma Üheksanda. Vananevat geeniust peeti viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Ta tervis halvenes iga aastaga ning pikka aega põetud maksahaigused olid kahtlemata seotud isalt päritud nõrkusega Beethoven jõi üsna ohtralt. "Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomeen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise, tihti alles siis, kui ollakse eemaldunud aktiivsest muusikaelust. Beethoveni hilises loomingus nähakse tihti klassitsistliku ja romantilise stiili
Razumihhin ostis Raskolnikovile uued riided. Luzin tuli Raskolnikovile külla ja nad läksid tülli. Raskolnikov saatis kõik minema ja läks ise ka välja. Ta sattus kõrtsi, kus rääkis Zametovile, et tema tappis liigkasuvõtja. Hiljem ütles Raskolnikov, et tegi nalja. Ta külastas mõrvapaika, küsis seal vere kohta ja käitus imelikult. Kojamehed tahtsid teda politseisse viia, kuid loobusid sellest mõttest, sest nad pidasid teda lihtsalt veidrikuks. Teel kõrtsi nägi Raskolnikov Marmeladovit, kes oli jäänud hobuse alla. Raskolnikov aitas politseinikel meest tuvastada ja käis peale, et meest koju viidaks. Kutsutakse arst, kuid mees suri tütre kätevahel. Raskolnikov andis matuste jaoks raha. Järgmisel päeval saabusid Raskolnikovi juurde ta ema ja õde, kes olid Raskolnikovi seisust sokeeritud. Raskolnikov tahab omaette olla. Vahepeal tuli ka Sonja, kes Raskolnikovi matustele kutsus. Kõik lahkuvad ja jätavad Raskolnikovi rahule.
Kuid just selle kriisiajal tõusisBeethovenikuulsusharipunkti. Hiilgavamenugaläinud autorikontsertide rida algas 1813. aasta detsembris VII sümfoonia ja ,,Wellingtoni võidu" esiettekandega. 1814. aasta septembris algas katkematu pidustustegaajalukku läinud Viini kongress.Seeoli Beethovenikuulsuseja majanduslikuedukõrghetk. Aastad 1816-1827: hiline looming. Beethovenit kui vananevatgeeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Enamik ta vanadest aadlisoost toetajaist olid surnudvõi Viinist lahkunudningkunaBeethovenoli palju muretomavennapojaga,tõmbusta ikka enamendasse.Kahekümneaastajooksul oli ta kuulmine pidevalt närgenenudja alates 1818. aastastei aidanudenamka ta sõbraMälzeli konstrueeritudkuuldetorud.Beethovenoli kurt ja suhtlessiitpealepeamiseltkirjalikult. ,,Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus
pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad 1909-1913 olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud
pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad 1909-1913 olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate ja Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud
IV Aastad 1813-15: kriis Peale aktiivset perioodi saabusid mitu aastat vaikust. Sellel perioodil loodud sümfoonilist lahingupiolti „Wellingtoni võit“ peetakse tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks. 1815 mängis ta viimast korda publiku ees klaverit(mõned kirjeldused väidavad, et haiguse tõttu polnud ta tegelikult selleks suuteline) V Aastad 1816-27: hiline looming Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818. aastast ei aidanud ka enam sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Ta ise on oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist (pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda
Kalduvad mässumeelsusele. Tunnevad, et nad on teistest erinevad. Tunnevad ennast üksi ja eraldatuna. Madal enesehinnang. Väga hea huumorimeel. Kalduvad tegema nalju teiste arvel. On segaduses kui nende nalju ei mõisteta. Väga hea kujutlusvõime. Peetakse veidrikuks. Rutiinne töö tekitab rahulolematust. Suhtlevad palju endast vanematega. Üksildustunne. Omaealised ei ole huvitavad, vanemad on aga teistsugused. Andekate laste harmoonilise arengu tagamiseks on oluline, et lapse ja vanema vahel valitseks positiivne ja toetav side sünnist alates. Andekate laste vanemate käitumist uurinud teadlased on leidnud, et edukad vanemad kasutavad paljude pereprotsesside
Selle esimeheks sai taibukas talunik Kristjan Kivimaa. Esialgu läksid kõik asjad hästi. Kui Kivimaa kohalt tagandati, hakkas kõik halvasti minema. Uueks esimeheks sai üks prillidega isik, kes talupidamisest midagi ei teadnud ja ainult lubadusi andis. Surmapõhjus: loomulik surm 12 4.29. Jonne Jenkin Sünnikoht: Harala Välimus: ühesilmaline Olemus: usklik Surmapõhjus: loomulik surm 4.30. Evald Huljata Sünnikoht: Harala Olemus: peeti veidrikuks ja kohtlaseks sest tal oli eluaeg külm; Lugu: Elu oli kurb, sest tal oli kogu aeg külm. Mitte miski ei aidanud, isegi mitte, vooder, kasukas või tuli. Seetõttu peeti Evaldit imelikuks. Ta sai külmatundest alles hauas lahti. Perekond: Tal oli ühtekokku kolm naist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.31. Juhan Orav Sünnikoht: Harala Unenägu: Stalin tuli, kummisaapad jalas, tuppa, võttis kõrviku peast ja ohkas eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla
üks teavaline mees ja teised kõik silmakirjalikud. Tartuffe aus ja omakasupüüdmatu, ütleb tõtt näkku, silmakirjalikkus ja laveerimine võõrad asjad, seepärast palju vaenlaseid seal näidendis. Aluseks võtnud tegelaspaari, mille töötas välja ,,Meestekoolis", siin nad vanameestest muutunud noorteks. Ka siin jääb kaotajaks Altsest, kes siin on noor-aadlik, tal on põhimõtteline hoiak, ta on aus, aga teda püütakse teha naeruväärseks veidrikuks. Finaalis sunnitud Pariisist lahkuma. Ainsa ausa mehena sunnitud põgenema. Alzest ei saanud olla positiivne tegelane, teda tõlgendati negatiivsena. Kõik mõtted paneb ta kirja allteksti. Moliere oli Alzest, see ei olnud aga algselt tema roll, selles rollis väga vähe koomikat. Moliere ise muutub ka misantroopiliseks. Põdes tiisikust, iga uus skandaal süvendas seda haigust, oli pettunud inimestes. Kuna ta oma näidendites naeris arstide üle, siis tema
erinevad. Madal enesehinnang. Väga hea huumorimeel. Kalduvad tegema nalju teiste arvel. On segaduses, kui nende nalju ei mõisteta. Väga hea kujutlusvõime. Peetakse veidrikuks. Rutiinne töö tekitab rahulolematust. Suhtlevad palju endast vanematega. Üksindustunne. Omaealised ei ole huvitavad, vanemad on aga teistsugused. Lapsi ei tohiks sildis- G. Betts ja M. Neihart (1988/2009) on andekate laste käitumise, tunne-
annaabi.ee 
