vastastikuse hõõrdumisega. Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. 25. Veiste söötade liigitamise põhimõtted Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest. Koresöödad kindlustavad mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning annavad organismile tarvilikku energiat. Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk. Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Talviseks põhisöödaks on silo. Jõusöödad: suure energiasisaldusega ja sisaldavad rohkesti toorproteiini. Veesisalduse järgi jaotatakse
karjamaa raihein) kuivaines oli varasemal niitmisel fosforit 3,3- 3,4 g kg-1, hilisemal niitmisel aga 2,7-2,9 g kg-1. Liblikõielised olid veidi P rikkamad (3,0-3,7 g kg-1). Lehed olid P rikkamad kui varred (vastavalt 4,1 ja 2,9 g kg-1). Kaltsium on vajalik taimede kasvuks ja arenguks, sest ta osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses. Taimeliikide Casisaldus on erinev ja varieerub suurtes piirides. Ristik ja lutsern olid Ca rikkamad kui kõrrelised. Taimede vegetatiivosadest olid kõige kõrgema Ca ja toortuhasisaldusega lehed. Täiskasvanud loomad omastavad kuni 50% söödaga saadud kaltsiumist. Söötmisel on oluline Ca:P ratsioonis. Piimalehmadel võib liiga suur suhe (3- 5:1) halvendada P ja Mg omastamist. Ristikus ja lutsernides ongi lai suhe (4-5:1), mida on võimalik parandada kõrreliste lisamisega segukülvidesse. Kõrreliste Ca:P oli väiksem (I niites 1,2:1, II ja kolmandas niites 1,4:1). Magneesium kuulub taimede lehtede klorofülli, protoplasma ja
sisalduse järgi. · Selle kohaselt jagunevad veiste söödad kolme põhirühma: koresöötadeks, kontsentreeritud söötadeks e kontsentraatideks e jõusöötadeks ja mahlakateks söötadeks. · Need omakorda aga juba konkreetsemalt erinevateks söödagruppideks. Lisaks neile kasutatakse söödaratsiooni koostamisel veel mitmesuguseid söödalisandeid. · Koresööt · Sööta, mis koosnevad taimede vegetatiivosadest, nimetatakse koresöödaks. · Kvaliteetse koresööda energiasisaldus kuivaines ei ületa tavaliselt 10 MJ/kg. · Koresöötadel on veise jaoks kahene funktsioon: kindlustada mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning anda organismile tarvilikku energiat · Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk · Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi
annaabi.ee 
