sügavused ühtlustavad kiiremini. Mudastumise ja kinnikasvamise tagajärjel jäävad järved järjest madalamaks ja väiksemaks. Järvede kinnikasvamist soodustavad ka veetaseme alandamine ja maakoore kerkimine. Kinnikasvamine on järve arengu algstaadiumis väga aeglane, kuid kiireneb oma lõppjärgus. Veereziim ja vee kvaliteet Järvevee kvaliteet ja kihistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahust, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,82 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord 35 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja
Kui väävel ja lämmastik jõuavad atmosfääri HNO3 ja H2SO4 need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile. Näiteks Saksamaalt kanduvad õhumassid liguvad Lõuna-Eestisse. Seal, kus happelist vihma ei saja, on aluselised omadused ülekaalus. Happeliste omaduste vastu on ANC –acid neutralisation capacity – võime neutraliseerida happeid. Kui happelisus suureneb, siis liikide arv väheneb, kuid veekogu võib toimida. Tegelik veekogude happelisuse aste sõltub veevahetuskiirusest, ka sügavusest ja setete koostisest. Ränivetikad – osad väga happetundlikud, teised neutraalsemad. Happelisusega kaasneb liigilise koosseisu vähenemine. See ei toimu järsult, kuid võib kaduda 30-50%, mõnikord isegi kuni 100% liigilisest koosseisust. Kui pH on üle 5,7, siis nitrifikatsioonid tõusevad ja kui pH on alla 5,5, siis nitrifikatsioonid lakkavad. Suuremad kliimamuutused on seotud muutustega maakera orbiidis, aga vaja on ka muud!
Väikejärved · Riikoja 1326 · Kask 1075 · Laias laastus võib öelda, et meil on 1500 järve (sinna lisanduvad tehis- ja paisjärved). Eesti on tuhande järve maa · Enamik järvi on madrijäätekkelised · Kõige järvederikkam paik on Kirde-Eestis Kurtna mõhnastikus · Järvede levik on ebaühtlane · Järvevee kvaliteet ja khistus sõltuvad järve valgala suurusest ja iseloomust ning vee mahu ja valgala suhetest, sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. · Järvede valgalad on tavaliselt väikesed · Järvevee kõige märkimisväärsed temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal · Püsiv jääkate tekib tavaliselt novembris-detsembris · Enamiku järvede vesi on kollakaroheline või rohekaskollane, kuid palju on ka punakaspruuni ja pruuni vett · Põhiline osa Lõuna- ja Põhja-Eesti järvedest on kaltsiumvesinikkarbonaatsed · Kõrge biogeenide sisaldus
annaabi.ee 
