Effektiivsus – 91,6 % Katel kosneb silindrilisest kerest, milles on tulekamber, gaasitorud, suitsukamber ja veekamber. Gaasitorud sees on turbulatorid (nad hoiavad soojust). Veekamber on täielikult täidetud veega. Kütus ja põlemiseks vajalik õhk antakse koldesse põleti abil. Kuumad põlemisgaasid liikuvad läbi gaasitorude. Kuumade tulekambri ja suitsutorude seintege kokkupuutuv vesi kuumeneb. Katla töö ajal toimub vee ringlus läbi sise- ja väljalaske torude pumpa abil. Veetsirkulatsioon süsteem on varustatud termostaatilise klappiga, mis suunab külma veet tagasi vee kambrisse sojendamiseks. 64 1) Tulekamber 2) Gaasitoru 3) Turbulaator 4) Suitsukamber 5) Põleti 6) Vee kamber 7) Vee sisetoru 8) Vee väljatoru 9) Pump (12,5 m3/h; 0,06 bar) 10) Termostaadiklapp 11) Põlemiskambri uks 12) Väljalasketoru 13) Puhastus luuk 14) Vee drinaaž 15) Kere isolatsioon 16) Ukse isolatsioon 4.5.2 Põleti Tootja: ELCO Mudel: EL 03.220-1DO
erisoojus on 1 cal =4, 17 J, mis tõstab 1 grammi vee soojust 1 kraadi ( C ) võrra. Kividel on erisoojus 0,83 kraadi ning temperatuur tõuseb 5 kraadi. Vees elavatel organismidel pole suuri kohastumusi, sest veetemperatuur kõigub vähe. Vee tihedus on max puhta vee puhul 1000 kg kuupmeetri kohta. See saavutatakse +4 kraadi juures. Temperatuuri tõustes vee tihedus väheneb. Null kraadi on vee külmumistemperatuur, see on suure tähtsusega nendes ökosüsteemides, kus vesi jäätub. Sügisene veetsirkulatsioon - veekiht jahtub 4 kraadini ning vajub sügavamale ja pressib kergema kihi ülesse. Üles kerkinud kiht jahtub 4 kraadini ning vajub jälle sügavamale...selline protsess jätkub kuni kogu vesi on ühtlustunud. Kui väljas on -4 kraadi, siis veekiht on +3 kraadi. Vesi jahtub null kraadini ning jäätub. Pinnale tekkiv jää on veest kergem ja püsib. Jää ei lase külmal edasi tungida ning tänu sellele saavad organismid vees edasi elada. Vee külmumist takistab ka soolsus
5.Atmosfääri ja ookeanitsirkulatsiooni kõikumised 6.Maapinna neeldumisvõime kõikumine olenevalt pilvisusest ja aluspinna tüübist. Päikesekiirgus mõjutab koguenergiat, mis tuleb maapinnale ning hajub troposfääris, tekitades temperatuuri ja rõhu erinevusi, moodustades tuuli, hoovusi jpm. Maa orbiidi kõikumised määravad Päikesekiirguse võimsust, mis jõuab maapinnani. Laamtektoonika põhjustab ookeanide teket, mis omakorda määrab ära, kuidas kujuneb välja globaalne veetsirkulatsioon, ning kuidas ja kuhu hoovused kannavad sooja vett. PILET nr. 24 1.EESTI VÄIKESADAMAD väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele Väiked sadamad Eestis: Abruka, Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Käsmu, Kõiguste, Kõrgessaare, Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva,
annaabi.ee 
