Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
Appi tuli Ülemiste järv. Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegajalt koos järvemuda ja vees olevate pisemate eluslisanditega. Linnarahva survel hakkas linnavalitsus otsima võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15. juulil 1924 sõlmiti sellekohane leping inglise firmaga W. Paterson Engineering Co Ltd. Pidulik nurgakivipanek toimus 10. septembril 1925
ohutusnõuetest; 1.1 Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmmata toitejuhe pistikupesast välja. 1.2 Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud. 1.3 Vaatamata korrektse, maandusega elektrisüsteemi olemasolule, ei ole soovitav korraga puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda muud ruumis asuvat massiivset metalleset, veetorustikku või radiaatorit. 1.4 Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja teiste seadmete ventilatsiooniavasid. Samal põhjusel ei ole soovitav arvutustehnikat pideva töö ajaks paigutada kütteseadmete lähedusse, kinnisesse kappi või otsese tugeva päikesevalguse kätte, samuti pehmele alusele (näiteks voodile, teki või vaiba peale vms. alusele). 1.5 Mitte lükata selleks mittemõeldud esemeid arvuti, kuvari ja teiste seadmete avadest sisse,
Toitesüsteem võib olla maast ka täielikult isoleeritud. Toitevõrgus võib neutraaljuht puududa (nagu joonisel) või olla olemas. Märkus. Eestis esineb ääretult harva. Enamlevinenud puudused elektripaigaldiste ehitamisel 1. TN-S süsteemi jaotlad ja jaoturid. 1) Jaotla peamaanduslatt (peapotentsiaaliühtlustuslatt) 2) Maandusjuht ühendatud kesta külge, mitte PE latile 16 3) Maandurina on kasutatud veetorustikku 4) Kilbi kest PE-latiga ühendamata 5) N-latt isoleerimata 6) Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile 7) N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi 8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud 10) Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis 11) Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused
Ohutusnõuetest arvutiga töötamisel: · Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmba toitejuhe pistikupesast välja. · Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud. · Vaatamata korrektse, maandusega elektrisüsteemi olemasolule ei ole soovitav korraga puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda muud ruumis asuvat massiivset metalleset, veetorustikku või radiaatorit. · Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja teiste seadmete ventilatsiooniavasid. Samal põhjusel ei ole soovitav arvutustehnikat pideva töö ajaks paigutada kütteseadmete lähedusse, kinnisesse kappi või otsese tugeva päikesevalguse kätte, samuti pehmele alusele (näiteks voodile, teki või vaiba peale vms. alusele). · Mitte lükata selleks mittemõeldud esemeid arvuti, kuvari ja teiste seadmete avadest sisse,
§47. Töö või muu tegevuse lõpetamisel vaatab füüsiline isik oma asukoharuumi tuleohutuse seisukohast üle ja võtab vajadusel meetmed tulekahju põhjustada võivate tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks või informeerib neist viivitamatult objekti valdajat. §48. Töö tegemisel ei tohi: 1) kasutada lahtist tuld (välja arvatud tuletöö), suitsetada väljaspool selleks ettenähtud ja sisustatud kohta ning tuleohutusmeetmeid võtmata sulatada külmunud veetorustikku lahtise tulega; 2) kasutada põlevvedelikku ruumi koristamisel ning riietus- või muu eseme pesemisel või puhastamisel; 3) avada põlevaine pakendit või taarat ning villida või pakendada põlevainet selle hoiuruumis. Massiüritus §49. Enne massiürituse korraldamist kontrollib objekti valdaja või ürituse tuleohutuse eest vastutav isik üritusega seotud ruumi või muu paiga üldist tuleohutusseisundit,
annaabi.ee 
