(heitgaaside) soojusenergiat (s.o utiil-e. Utilisaatorkatel). Abikateldes toodetud auru kasut põhiliselt abimehhanismide (kui nad töötavad auru energial) käivitamiseks, laevaruumide kütteks,külma laevatehnika ekspluatatsiooni viimiseks, kütuse ja õlisoojendamiseks ,auruga tulekustutussüsteemi tarbeks ja olmevajadusteks(soe vesi toidu valmistamisel).Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3
C 7 Joonis 3.B Joonis 10.4 11 10 Joonis 8.4 Joonis 9.4 LAEVA KATLAD III I Põhimõisted ja liigitamine otstarbe, soojusallika, konstruktsiooni ja auruparameetrite järgi. Leektoru- ja veetorukatlad, nende tööpõhimõte, ehitus, küttepindade liigitamine ja paigutus, võrdlus, kasutusalad. Aurukatla otstarve on pidevalt toota auru mingi energialiigi muundamise teel soojusenergiaks, kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui
ja seadmed. · Tuha ja slaki edastus seadmed · Toitevee etteandmise ja valmistamise seadmed · Õhu etteandmise ja valmistamise seadmed · Suitsugaasidse eemaldus süsteem(gaasikäigud , ventikad, korsten) Katelseadmete klassifikatsioon: Toodetava lõpp produktialusel jagunevad katlad: Aurukatlad Veesoendus katla Veetoru ja gaasitoru katlad- valdavalt levinud on elektrijaamades ja tööstusettevõtetes on levinud veetorukatlad- veetorukateldes toodetav lõppprodukt vesi v aur liigub torud sees. Gaasitorukatlal torude sees liiguvad kuumad gaasid ja vesi paikneb väljaspool torusi. Katlad liigitakse töörõhujärgi: *madalrõhukatlad *keskrõhukatlad *kõrgrõhukatlad Soojuskandja(vesi/aur) liikumise skeemi alusel katla küttepindades: · Vaba tsirkulatsiooniga katlad- ringleb veeaurusegu ja vesi erinevate tihduste tõttu
Tsirkuleeriv keevkiht 1. Kütus 2. Sorbent 3. Keevkiht kolle 4. Tsüklon 5. Konvektiiv küttepinnad 6. Sekundaarõhk 7. Turbiin 8. Korsten 9. Ülekuumendi 10. Õhueelsoojendi 11. Suitsupuhasti 12. Keevkihtjahuti 13. Purusti 14. Primaarõhk 15. Põhjatuhk 16. Õhk keevkihtjahutisse Lurgi 17. Lendtuhk Keevkihtkatel Narvas (tsirkuleeriv), valmistaja Foster Wheeler Veetorukatlad A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Loomuliku ringlusega aurukatlad (E -1/9) A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Suured energeetilised kamberkoldega katlad wikipedia.org http://dguha1952.blogspot.com http://dguha1952.blogspot.com http://dguha1952.blogspot.com www.directindustry.com http://www.tubeweld.com
võimsuse (kW või MW), aurutootlikkuse (kg/s või t/h), toodetava auru rõhu ja temperatuuri, vee ja auru tsirkulatsiooni korralduse jt näitajate alusel. Eristatakse gaasitorukatlaid, näiteks leektoru-suitsutorukatlad, ja veetorukatlaid. Katla konstruktsiooni mõjutavad tugevasti ka tema võimsus, kasutatav kütus ja põletustehnoloogia. Energeetilised suure võimsusega (soojuslik võimsus kuni 2000 MW, aurutoodang kuni 700 kg/s) aurukatlad on reeglina trumliga või otsevoolu veetorukatlad, milles auru rõhk võib ulatuda kuni 35 MPa ja temperatuur kuni 650°C. Kamberkoldega trummelkatlas on aurustusküttepindadeks veetorudest moodustatud koldeekraanid, milles vesi osaliselt aurustub. Tekkiv vee ja auru segu liigub auru väiksema tiheduse tõttu üles (loomulik tsirkulatsioon) ja suundub katla trumlisse, milles vee ja auru segust aur eraldub e separeerub. 45(113)
annaabi.ee 
