Uimastite tarbimise laia leviku tõttu on noorte tervishoiu arendamine muutunud eriti tähtsaks. Siinses töös, mis põhineb Tallinas elavate noorte seas korraldatud uuringul, jälgitakse uimastite kasutamist varases eas katsetanute hulgas. Sotsioloogiliste teooriate kohaselt on noorte uimastitekasutamine seotud alatasa muutuva ja stressirohke eluga, tööpuudusega,perekondade purunemisega,noorte kasvanud majandusliku sõltuvusega vanematest,riigikorra muutumisega ja kuluka vaba aja veetmisega. Need muutused on olnud Eesti ühiskonnale omased, nagu ka noorsookultuuri muutumine rahvusvaheliseks. Uimastite kasutamist on peetud suurelt jaolt eelkõige meeste probleemiks,kuigi ka naised on selle probleemiga võidelnud aastasadu.Uimasteid kasutavad naised on tähelepanu saanud alles feminismi ja nn naiste vabastusliikumise ajal- meeste maailma sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmise käigus. Teiselt on aga
odavamad maal, kus on eluaseme hinnad madalamad. Rohkem mõjutavad transpordi hinnad. Elades maal peab päris palju liikuma autoga, sest bussiliiklus on vägagi hõre. Seega on kulutused transpordile küllaltki suured. Inimesel, kes elab oma majas kulub palju vaba aega koduste toimetuste peale ning loomade eest hoolitsemiseks. Vaba aja veetmiseks klubis, kinos, muuseumis või mõnes muus sarnases kohas ei jää väga palju aega. Sellest tulenevalt ei mõjuta vaba aja veetmisega seonduvad hinnatõusud põllumajandustöötajat palju. Hariduse ja lasteasutuste hinnatõus on olnud ligi 77% ning see mõjutab ainult neid inimesi, kellel on laps või kes ise töö kõrvalt kuskil täiendavalt õpivad. Siiski pole hinnatõus liiga suur ning on kooskõlas palgaga. Tervisehoid on valdkond, mille hinnatõus mõjutab siiski kõiki inimesi. Alati võib tekkida ettearvamatuid terviseprobleeme ning sellisel juhul on vaja külastada arsti või osta rohtusid
mänguväljakud, kaubanduskeskused, kõnniteed, tänavad jne. Enamus neist on meelelahutus iseloomuga. Linna avalikud kohad on eriti olulised asukohad linnaelanikude igapäevaelus, sest nad põhjustavad kodanike osaluse, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalsete grupide aktiveeringu, nad pakuvad võimaluse koguda, sotsialiseeruda, puhata, festivali, samuti proteste ja meeleavaldusi organiseeruda, hoidvad linnakultuuri. Need funktsioonid on kooskõlastatud inimeste traditsiooniliste vaba aja veetmisega ning soodustavad täieliku ühiskonna elujõulisust. Lühidalt, avalik ruum kuulub kaasaegse linnaelu. Viimasel ajal avalikud kohad rohkem ja rohkem käsitletakse kaubana. Uue avaliku ruumi juhivad eraõiguslikud ettevõtted põhjustavad ühiskonna härmi linnaruumi rolli ja väärtusi kohta. Suhtlemine rahvastikuga ei saa olla ilma ühiskonnaelu toimuva ruumita. Sellised linnaruumid, nagu pargid, pehmendavad segregeerimist ühiskonnas ja linnas on sageli vaatamisväärtusena,
Eesti heaolu on seega lahutamatult merega seotud ning seetõttu on oluline kõikide merega seotud majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus, sadamates toimuv tegevus ja kalandus, aga ka avamere energiasektor ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad kasu saada rahvusvahelise kaubanduse kiirest kasvust. Sama suure tähtsusega on merede kasutamisvõimalused mitmesugustes vaba aja veetmisega seotud, esteetilistes ja kultuurilistes tegevusvaldkondades ning nende pakutavad ökosüsteemi teenused. Et kõnealused majandusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes, merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama. Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast
o. vägistamine päraku kaudu. Vägistamisi võib liigitada ka lähtuvalt kuritegude toimepanemise viisist: · Ootamatu kallaletung naistele, neidudele ja alaealistele tüdrukutele · Kannatanu veetis eelnevalt vägistajaga aega väikeses grupis, mis lõpuks viis grupilise vägistamiseni. Sellise kuriteo panevad sagedamini toime alaealised ja noored kurjategijad · Vägistamine, millele eelnesid mehe ja naise mõningad kontaktid (peamiselt vaba aja veetmisega seotud), kusjuures eelnev tutvus oli küllaltki lühiajaline · Vägistatakse naine, kes on kurjategijaga seotud perekondlike, sugulaslike sidemetega, aga samuti ka naabrite ja töökaaslaste vägistamine. Osa autoreid väidab, et vägistamiste arv on linnas suurem kui maal, osa aga väidab, et see on võrdne, mis on ka usutav. Maal ilmselt ei teatata vägistamistest, sest kõik tunnevad kõiki. Linnas tungitakse enamasti kallale üksikule võõrale naisele.
Uurimistöö käigus jagati välja 50 küsimustikku, millest tagasi saadi 37. Vastajaid oli seega 74% küsimustiku saajatest. Küsitluses osales Raatuse gümnaasiumi 11. klassist 13 poissi ja 10 tüdrukut, kõik 14 Salva/Rock korvpallurit olid poisid (vt joonis 1). Joonis 1. Uurimisaluste gruppide jaotus Küsimustiku jaoks valiti sõnu, mida kasutaksid 17-18aastased noored kõige sagedamini. Töösse valiti sõnu kooli, kodu ja vaba aja veetmisega seotud sõnavarast. Küsimustikku valiti järgmised sõnad: pidu, alkohol, maha kirjutama, poiss-sõber, tüdruk- sõber, söögivahetund, ilus inimene, rumal õpilane, inimene, kes on sind solvanud, vanemad, 11 ema, isa, ja õpetaja. Küsimustiku esimeses osas paluti vastajatel kirjutada slängisõnu, mida nad nimetatud sõnade asemel kasutavad. Küsimustiku teises osas esitati slängisõnu, mis olid töö autori poolt valitud kahest
- tarbimise koht valitakse hoolikalt; - ei suitsetata kanepit reeglina avalikes kohtades; - kantakse endaga kaasas kanepit väga väikeses koguses (Võõbus, 2008, 63). Koolinoorte kanepitarbimise harjumusi mõjutab kõige suuremal määral viis, kuidas nad veedavad koolivälist vaba aega. Viimaste aastate küsitluste andmetel on uimastitarbimine tihedalt seotud sagedastel pidudel ja baarides käimise ning igapäevase sõpradega aja veetmisega kaubanduskeskustes ja parkides. Uuemaks tendentsiks on tõsiasi, et kuigi jätkuvalt on uimasteid tarbinud noorte seas rohkem madalama õppeedukusega õpilasi, kasvab ka heade tulemustega õppurite hulgas narkootikume proovinute arv. Kanepitarbimise levimine koolinoorte seas on jätkuvalt riskide seisukohalt alahinnatud tendents. Kanepi kasutamist on kogenematul täiskasvanul keeruline märgata. Eriti proovimise ja mitteregulaarse tarbimise faasis
annaabi.ee 
