.................................. 6 1.4. Järeldused......................................................................................................................... 7 2. VÄLISVAATLUSED 2.1. Välisilme............................................................................................................................ 8 2.2. Allika vooluhulk.................................................................................................................. 8 2.3. Veetemperatuurid ............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 9 LISAD........................................................................................................................................ 10 ....................................................................................................
Võib kasvada väga suureks ja kaaluda üle 30 kg. Eestis püüti kõige suurem valgeamuur 2004. aasta lõpus Võrtsjärvest ning ta kaalus 19.9 kg ning oli 112 cm pikk. Kala vanuseks hinnati 20 aastat. See kala on ka kõige suurem Võrtsjärvest püütud kala. Kudemine Suurem osa emaseid valgeamuure saab suguküpseks 8-9 aastaselt ja rohkem kui 70 cm pikkuselt. Väiksem osa võib kudema hakata ka 6–7-aastaselt ja mitte vähem kui 60 cm pikkuselt. Kudemiseks sobivad veetemperatuurid on 20–30°C. Kudemist on registreeritud ka 15°C juures. Viljakus jääb sõltuvalt emaskala mõõtmetest vahemikku 237 000 kuni 1,7 miljonit marjatera. Valgeamuur kasutab portsjonkudemist ning koeb looduslikus areaalis aprillist kuni augusti keskpaigani. Mari on veest natuke raskem ja selle areng peab toimuma suurtes suhteliselt kiirevoolulistes jõgedes, kus mari hõljuvas olekus allavoolu kandub. See on vajalik selleks, et mari saaks piisavalt hapnikku
Pärnu laht on väga madal, selle suurim sügavus on 11 m, lahesuus. Keskosas on see 7 m /21/. Lahe pikkus on üle 20 kilomeetrit. Liunina ja Pikanina vaheline lahesuu on 12 km lai. Pärnu lahte voolab sisse Pärnu jõgi, mille keskmine aastane vooluhulk on 1,6 km3, mis on ligi 80% kogu lahe kubatuurist. See hoiab lahe vee soolsuse suhteliselt madala: 4 - 5 . Keskmine kinnisjää kestus on 60 päeva , külmadel talvedel võib jääkatte kestvus olla kuni 120 päeva. /15/ Suvised keskmised veetemperatuurid on rannalähedastes veekihtides 190 - 220 C, kõrgeimad näitajad ulatuvad kuni 26 0C /21/. Kõrge veeseisu ja tugevate põhjakaare tuulte mõjul pinnakihtide temperatuur langeb. /14/15/ Joonis 1 Pärnu laht 10 2.3 Helsingi komisjon (HELCOM) Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti,
annaabi.ee 
