Amazonase jõgi
kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta
lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus
võib kesta kuid. Seteterohke jõe kollakas vesi on Atlandi ookeanil
märgata veel kolmesaja kilomeetri kaugusel suudmest. Looded ulatuvad
piki jõge suudmest 1400 km kaugusele. Obidose kitsuses on Amazonas
pisut üle 2 km lai ja 60 meetri sügav, voolates kaljupõhjal. Koos
lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku.
Amazonase jõe juures pakub põnevust ka see, et ühes jões võid
näha kahe erineva värvusega vee liikumist. Pool jõge on punane ja pool
must. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett ning punane
saastunud vett. Musta vee ääres olemine Amazonases on soovitatav, kuna
selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed.
Amazonase jõgikond paikneb peaaegu tervikuna maailma suurima
troopilise vihmametsa alal. Sealseid vihmametsi kutsutakse selvadeks,
annaabi.ee 
