hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Rauddiviis oli asunud positsioonidele Daugava jõe lähedale, jäädes väikeste, kuid kõrgete looduslike kallastega jõe läänekaldale. Lisaks olid väeüksused saanud täiendust Riias ja Ogres reservis olnud vägede arvelt. Hoolimata headest positsioonidest, mis pakkusid eeskätt ideaalseid looduslikke veetakistusi, oli sakslaste moraal väga madalale langenud. Kuigi ka Eesti väed said täiendusi, oli neil probleeme varustusega, kuna rinne oli väga kiiresti liikunud ning peamine varustuskanal, raudtee, oli Amata silla juures purustatud. Lahingud Riia ümbruses 28. ja 29. juunil ründasid Eesti väed edutult sakslaste kaitsepositsioone ning 29. juunil saabusid kolm laiarööpmelist soomusrongi, mis seni olid pidanud ootama Amata silla parandamist. Üldine pealetung planeeriti järgmise päeva
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati
jõudmise aeg, lennuki tüüp ja inimeste arv pardal. Lennuki otsingud ja päästmise operatsioon algab hiljemalt siis, kui lennuk pole jõudnud õigeaegselt sihtpunkti. Arvatavasti alustatakse lennuki otsinguid juba varem. 80 kilomeetrit lähima teadaoleva linnani on isegi heades ilmastikuoludes pikk tee. Sellistes tingimustes, kus inimesed on sokis, nad on riietatud selliselt, mis ei ole sobiv matkamiseks, teekonnal on takistuseks paks lumi ja ilmselt tuleb ületada veetakistusi, tähendab plaan jalgsi linnani jõuda peaaegu kindlat surma külmumise ja kurnatuse läbi. Miinustemperatuuridel, eriti 30O juures, kaotab keha kergesti soojust ja see on väga tõsine hädaoht. Kui õnnetusest pääsenud on lahendanud probleemi, kuidas saada sooja ja kuidas kehasoojust hoida, tõuseb esile koheselt järgmine probleem: kuidas anda märku lennukitele ja päästjatele, kes otsivad lennuõnnetuses allakukkunuid. Nendele
annaabi.ee 
