elutegevuse reguleerimisest. Toiduained, mis sisaldavad rasvu: · kala, liha · juust · kartulikrõpsud · sokolaad, koogid · pähklid 22. Miks vajab organism vitamiine? Organism vajab vitamiine, et normaalselt funktsioneerida. Vitamiinid vastutavad kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi nakkus- ja viirushaiguste eest ning vabade radikaalide kahjuliku toime eest. 23. Loetle veeslahustuvaid vitamiine: · tiamiin (B1) · riboflaviin (B2) · kobalamiin (B12) · askorbiinhape (C) 24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26
Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik). Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt veeslahustuvaid soolasid(poolkõrbed). Mullatekketegurid: lähtekivim:murenenud kivim,kuhu asuvad taimed ning millest ja milele muld tekib, kivimurendil asuvad kasvama rohelised taimed, nendest tekivad orgaanilise aine jäägid. Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp. Taimed-taimede lagunemisel tekib mulla
FERMANENTIDE TÖÖ Et terade eri osad on väga erineva keemilise koostisega, siis sõltub jahu kvaliteet jahvatusastmest. Peenjahu valmistamisel eemaldatakse viljaterast kogu kest, aleuroonkiht ja idu, mis sisaldavad endospermiga võrreldes kuni 10 korda rohkem vitamiine ja 2 - 4 korda rohkem mineraalaineid. Seega on toitumise seisukohalt "priiskamine" süüa peenjahust tooteid. Nisujahus on peamiselt vees mittelahustuvaid süsivesikuid (tärklis, tselluloos, hemitselluloos). Veeslahustuvaid süsivesikuid (suhkruid, dekstriine) on oluliselt vähem. Peamise osa kuivainest (kuni 80%) moodustab tärklis. Tärklise sisaldus on seda suurem, mida väiksem on jahu väljatulek, s.t. mida vähem on jahus kesta-, aleuroonkihi- ja iduosakesi, milles tärklist ei ole. Nisujahus on kuni 5% suhkruid - enam sahharoosi, vähem glükoosi, fruktoosi ja maltoosi. Suurem maltoosisisaldus on külmavõetud või mitteküpsetest teradest saadud jahul.
hape*. Muundumise rida N2 NH3 NO NO2 HNO3 Väävli biofunktsioonid. (aminohapped, valk) Abiks õppimisel Ammooniumsoolad: Ammoniaagi reaktsioonil happega saadakse ammooniumsoolad. Näide: NH 3 + HCl NH4Cl. Need sisaldavad NH4+-iooni. Nimetamine on analoogne teiste soolade nimetamisega. Näiteks näidisvõrrandis olev sool on ammooniumkloriid. Kõik ammooniumsoolad on vees hästi lahustuvad ja kuna taimed saavad osastada ainult veeslahustuvaid aineid, siis on ammoonium soolad väga head väetised. Kõik ammooniumsoolad on kergelt happelise keskkonnaga ja neil on kõik soolade keemilised omadused, näiteks reageerivad leelisega: (NH 4)2SO3 + NaOH Na2SO3 + NH3·H2O Lämmastikhape ja nitraadid: Lämmastikhape on värvuseta, kuid terava lõhnaga aine, mis on tugev oksüdeerija. Nahale sattudes tekitab söövitushaavu. Kui metallid reageerivad lahjendatud või kontsentreeritud lämmastik happega moodustuvad sool
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku
· Uretaanlakid (uretaanlküüd) - puit- ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paadilakiks. · Veeslahustuvad lakid (siseruumides kasutatavad polüakrülaatklakid, kuivavad kiiresti ja pintslid on veega pestavad). · Veega vedeldatud põrandalakid - tavaliselt vette dispergeeritud polüakrülaat. · Kõvendajatega 2-komponentsed lakid (kõvendajaks hape ja sideaineks alküüd- ja amiinovaikude segu - väga kõva pinnaga). · Kasutatakse ka veeslahustuvaid piirituslakke. · Epoksülakid on kasutusel betooni, kivi, metalli lakkimiseks (2-komponentsed). · Tsellulooslakid (tavaliselt nitrotsellulooslakid) on väga kiiresti kuivavad. Tapeedid · Tapeedid on seina viimistlusmaterajlid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas. · Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse.
15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16. Tähtsamad disahhariidid - Suhkur (sahharoos), piimasuhkur (laktoos), linnasesuhkur (maltoos) 17. Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Mõistet suhkur kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). 18. Polüoosid ehk polüsahhariidid on biopolümeerid, olles kokku pandud monosahhariididest, mis on omavahel ühendatud - või - glükosiidsidemete abil. 19. Tuntumad homopüloosid - Glükogeen, tärklis 20. Süsivesikute biofuntsioonid: Süsivesikud on looduses levinuimad orgaanilised ühendid , taimedes on neid 75...90%, loomsetes organismides 2....3% 21
kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste, tervisespordikeskusete, hotellide jt. asutuste haljastamisel. Paljudel juhtudel on ehituslike konstruktsioonide kandevõime limiteerivaks faktoriks ja väga rasked kasvusubstraadid ei ole soositud. Väärtuslikuks omaduseks on ka perliidi suur veeimamisvõime, kuna konteinertaimed kuivavad väga kiiresti läbi. Kui kasutatakse veeslahustuvaid väetisi, tähendab suur veeimamisvõime ka seda, et vees lahutuvaid toitaineid saab kasutada kauem ja nõnda vähenevad taimede hooldamise kulud. Mõned perliidil põhinevad tüüpilised kasvusubstraadid konteineraianduses: 1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1.
Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekuursed ained, mida loomorganismid vajavad väikestes kogustes ning seda saadakse põhiliselt toiduga. Nad aktiiveerivad ensüüme ja mõjutavad ainevahetust. Kui on vitamiinid vaegus, võib näiteks C-vitamiini puudusel tekkida korbuut. A-vitamiini puudus põhjustab nägemise nõrgenemist. D-vitamiini vaegus mõjub luudele halvasti. Rasvlahustuvaid vitamiine on organismis varuks rohkem kui veeslahustuvaid vitamiine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mida sünteesivad sisenõrenäärmed, kesknärvisüsteemi kontrolli all. Hormoonid on üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega ja nende molekulid on lühikese elueaga. Hormoonid reguleerivad ainevahetust ensüümide vahendusel. Rakuõpetus Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakuehitust ning talitlust. Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk. Ning kõige väiksem rakk on mükoplasma.
Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku Vitamiinid toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab norn-iaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks ehk rasvlahustuvateks (A, D, E, K) ja vees lahustuvateks (B, C). Veeslahustuvaid vitamiine peab pidevalt saama, rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse organismis varus. Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu.
kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Inimeste jaoks on 320 - 350 (400 - 450) g süsivesikuid ööpäevas piisav kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline tulem 1300-1450 kcal.
Tsüaniid · CN-, kasutusel kaevandus- ja metallitööstuses, tavaliselt NaCN · lahustunud hapnik või KCN-na. · oksüdeeritavus (Permanganaatne hapnikutarve PHT) · biokeemiline hapnikutarve (BHT7) · Tsüaniidil on omadus siduda metalle ja moodustada · keemiline (dikromaatne) hapnikutarve (KHT) veeslahustuvaid soolasid · Sama omadus teeb tsüaniidid elusorganismidele väga mürgiseks, kuna see takistab bioloogiliselt tähtsate metalle sisaldavate molekulide normaalset tegevust. · Madalates kontsentratsioonides on tsüaniidid teatud bakterite poolt biodegradeeritavad. 46
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest
7. Puhastage regulaarselt arvutiklaviatuuri, telefoninuppe, ukselinke, lüliteid, trepikäsipuid jms. 8. Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on mõnusaks elukeskkonnaks mikroobidele: soe, niiske ja küllap jätkub ka rasvast mustust. PLEKKIDE EEMALDAMINE Plekke tekib kogu aeg. Neutraalse või nõrgalt aluselise puhastusainega saab värskena enamus veeslahustuvaid plekke eemaldada. Plekid on tavaliselt erinevate ainete segud, mis raskendab nende eemaldamist. Plekid tuleb eemaldada nii, et pinnad ei kahjustuks. Vale plekkide eemaldamine võib tekitada tekstiilides värvimuutusi. Hoolduskoristuses tekkinud kahjustusi ei ole võimalik parandada suurpuhastusega. Plekkide eemaldamise põhimõtted: - Pleki tundmine - Eemaldatakse kohe (leotamine, mehhaaniline või keemiline eemaldamine, valgendatavad meetodid)
juures. Sellistes tingimustes muudetakse arhivaalides olev jäätunud vesi otse veeauruks. Meetodi kasutamisel tuleb jälgida, et ei toimuks arhivaalide liigset kuivatamist, mis võib põhjustada paberi, pärgamendi ja naha struktuuri kahjustumist. Arhivaalide kuivatamine vaakumis üle 0 °C juures - Arhivaalide kuivatamine viiakse läbi rõhul 5 mm elavhõbedasammast. Neis tingimustes arhivaalide külmutamist ei toimu ja üleliigne vesi aurustub. Veeslahustuvaid tinte ja pigmente sisaldavad arhivaalid võivad kahjustuda. Kuivatamine niiskust imavate ainete abil - Arhivaale kuivatatakse riiulitel suure niiskuseimamisvõimega ainete läheduses. Niiskust imavat ainet peab olema suures koguses ja pidevalt peab jälgima ruumi temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See meetod ei ole sobilik veeslahustuvate pigmentide (tindid, templid) ja kriidipaberit sisaldavate arhivaalide kuivatamiseks. Nõuded hoiustamiseks kasutatavale paber- ja plastmaterjalile:
pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks. Kolesteriidide seedimine pankreasenõre kolesterooli esteraas lõhustav seedekulglasse sattuvaid kolesteriide: tekkib kolesterool ja rasvhape. (Lipiidide seedimise kulgemise üldskeem II õpik lk.49 joonis 22.) 6 Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks vesilahustavust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunduvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks, mille keskel asuvad 2-MG, letsitiin, jt komponendid.
mm elavhõbedasammast) temperatuuril alla 0 ºC juures. Sellistes tingimustes muudetakse arhivaalides olev jäätunud vesi otse veeauruks. Meetodi kasutamisel tuleb jälgida, et ei toimuks arhivaalide liigset kuivatamist, mis võib põhjustada paberi, pärgamendi ja naha struktuuri kahjustumist. Arhivaalide kuivatamine vaakumis üle 0 °C juures - Arhivaalide kuivatamine viiakse läbi rõhul 5 mm elavhõbedasammast. Neis tingimustes arhivaalide külmutamist ei toimu ja üleliigne vesi aurustub. Veeslahustuvaid tinte ja pigmente sisaldavad arhivaalid võivad kahjustuda. Kuivatamine niiskust imavate ainete abil - Arhivaale kuivatatakse riiulitel suure niiskuseimamisvõimega ainete läheduses. Niiskust imavat ainet peab olema suures koguses ja pidevalt peab jälgima ruumi temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See meetod ei ole sobilik veeslahustuvate pigmentide (tindid, templid) ja kriidipaberit sisaldavate arhivaalide kuivatamiseks. Nõuded hoiustamiseks kasutatavale paber- ja plastmaterjalile
Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne piimaga, kuid rasvu sisaldab tunduvalt vähem. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu. Väga vitamiinirikas, sisaldab rikkalikult soodsas vahekorras kaltsiumit ja fosforit. Maitse ja väärtuslikkuse parandamiseks võidakse lisada marja-, puuvilja, vms lisandit. Kohupiim sisaldab rohkesti kõrge väärtusega valku. Piimast on välja võetud parim osa ja see kõik jääb kohupiima sisse. Veeslahustuvaid vitamiine on kohupiimas vähe, kuid mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? Lehekülg 10
sisaldab tunduvalt vähem. · Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu. Väga vitamiinirikas, sisaldab rikkalikult soodsas vahekorras kaltsiumit ja fosforit. Maitse ja väärtuslikkuse parandamiseks võidakse lisada marja-, puuvilja, vms lisandit. · Kohupiim sisaldab rohkesti kõrge väärtusega valku. Piimast on välja võetud parim osa ja see kõik jääb kohupiima sisse. Veeslahustuvaid vitamiine on kohupiimas vähe, kuid mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. · Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. · Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget
külmutatakse, seda paremini säilivad nende toiteväärtus ja maitseomadused. Kiirel külmumisel jäätub toidus olev vesi väikesteks, ühtlase struktuuriga kristallideks ning toiduained näivad sulamisjärgselt värsketena. Aeglasel külmumisel moodustuvad suured, teravate servadega jääkristallid, mis lõhuvad külmutatud toiduainete rakke ja sulamisel voolab hulk väärtuslikku vedelikku välja. Koos vedelikuga valgub toiduainest välja ka veeslahustuvaid valke, vitamiine ning mineraalaineid. Pakendi hermeetilisusest. Külmutatavad toiduained tuleb õhukindlalt pakendada, nii pidurdatakse toiduainete veetustumist ning takistatakse ka lõhnaainete lenduvust. Kord juba ülessulatatud toiduaineid uuesti külmutada ei tohi, sest siis väheneb oluliselt nende toiteväärtus! Hapendamine - hapendajateks on bakterid, eelkõige piimhappebakterid. Hapendamiseks lisatakse hapendatavale toiduainele
hulga.t võivad mõjutada. TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu
või puudumisest. · Nii mõjutab kaltsium negatiivselt tsingi imendumist. · Kaltsium ja fosfor aga peavad imendumiseks olema teatud vahekorras, muidu hakkavad need elemendid teineteisele pärssivalt mõjuma. · Söödas sisalduvate vitamiinide kompleksühendid (biotiin, folatsiin, niatsiin ja riboflaviin) lõhustatakse vatsas. · Samas tekib vatsafermentatsiooni käigus hulgaliselt kõiki veeslahustuvaid vitamiine. · Veeslahustuvate vitamiinide imendumine toimub enamasti passiivselt. · Võrreldes spetsiaalsete transportmehhanismide abil imendumisega, on passiivne imendumine märgatavalt aeglasem, mistõttu märkimisväärne osa veeslahustuvatest vitamiinidest jääb imendumata. · Näiteks riboflaviinist imendub vatsajärgses seedetraktis vaid umbes kolmandik. · Suurt mõju veeslahustuvate vitamiinide imendumisele omavad mitmesugused soolad.
ruumide kasutusotstarbe järgi – puitkorterelamutel renoveerimisjärgselt enim kasutust leidvad: o olmeruumid; o tehnilised ruumid. niiskustehnilise renoveerimise viimistluskihi valikul – puitkorterelamute keldrikorrusel enim kasutust leidva krohvviimistluse teostamisel: o eelnevate uuringute tulemusena on määratud veeslahustuvad faasinihkega soolad; o uuringute tulemusena ei tuvastatud märkimisväärses koguses veeslahustuvaid faasinihkega sooli ning saneerimise käigus on eelnevalt pinnad välja kuivanud. Joonis 13.6 Keldriseina põhimõtteline renoveerimislahendus tavalise pinnaseniiskuse korral (kuiv liivapinnas). 218 Soklikorruse niiskussaneerimisel on kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks vajalik jälgida tööde organiseerimisel tehnoloogilist järjekorda. Arvestada tuleb keldriruumide
annaabi.ee 
