olek). Plasma poolt emiteeritav ultraviolettkiirgus lainepikkusega 140 ...190 nm paneb helendama vastava põhivärvuse luminofoori, muutes UV-kiirguse nähtavaks valguseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 23 (43) Kambrikestes olev gaas on tugevasti hõrendatud, selles plasma tekitamiseks vajalik pinge on mõnisada volti. Iga kambrike asub kahe juhtme (rea- ja veeruelektroodi) ristumispunktis, mis võimaldab igat kambrikest aadresspõhimõttel eraldi tüürida. Pildipunkti heleduse moduleerimine toimub transistori tüürimisega impulssreziimis põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22
Neid kasutatakse kandearvutites, kuid viimasel ajal ka lauaarvutites, samuti ka suuremõõtmeliste esitlusgraafika projektsioonekraanidena. Lihtsamal kujul on tegemist kahe elektroodplaadiga, mille vahel paikneb õhuke vedelkristallkile, mille molekule võib elektrivälja toimel pöörata 90 kraadi võrra või rohkem, mis teeb kile valgust läbilaskvaks. Elektroodplaatidele on kantud piki- ja põiksuunas kitsad läbipaistvad juhtelektroodid (nt. 480 reaelektroodi ja 640 veeruelektroodi), mille abil toimub kuvari ekraani üksikpunktide valik (nende aktiveerimine.) LCD- monitoride üheks suurimaks puuduseks oli tema hind. Viimasel ajal on need odavamaks muutunud. 5.7.1. Puuduv kaadrisagedus (refresh rate) LCD -ekraanide üheks eeliseks on see et nad ei vilgu. Traditsiooniliste CRT monitoride pilt joonistatakse rida realt igas sekundis mingi arvkordselt, mis tähendab et tegelikult pilt kogu aeg vilgub
Passiivmaatrikskuvar koosneb kahest klaasipinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaasipindadele on kantud elektroodid- veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metalliühendist indiumtinaoksiidist. Kuvari tööpõhimõte on lihtne, ta toimib valgusele kui lüliti- vastavalt rea - ja veeruelektroodidele rakendatud pingele valgus kas läbib või ei läbi antud rea ja- veeruelektroodi ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea- veeruelektroodide ristumist). Värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter. Lõpuks on kuvar mõlemalt poolt kaetud polarisaatoriga - kontrastsuse parandamiseks ja peegelduste vähendamiseks. Lisaks
annaabi.ee 
